Enamus röövikuid on helerohelised ja pruunid ning varjemustriga nende paremaks varjamiseks. • Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. • Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. • Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. • Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. • Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“.
paremaks varjamiseks. Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, [2] tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. Paljudel liikidel nukk talvitub. Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. [3] Kokkuvõte
KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus (shifting cultivation),taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev), segaviljelusega püsiv maakasutus (kaasa arvatud viljaväljavahetus), ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused. nomaadlik karjatamine loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid- ainult ühest toiduobjektist toitujad (spetsialistid)·Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest ·Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,·halvemates paikades(mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja. AÖS-d on inimese poolt muudetud ökosüsteemid, kus domineerivad ühe-, mitmeaastased või mõlemad põllukultuurid.
kesksoolt. Sarnastiivalistel on kaks paari kilejaid tiibu. Alamselts jaotatakse viieks rühmaks. Liikide arv: 40 000, Eestis 700 I Rühm: Tsikaadilised (tirdid) Cicadinea Tsikaadid on jässaka keha, suurte liitsilmade, lühikeste tundlate ja hüppejalgadega putukad. Eestiivad on sageli nahkjad. Tiivad asetatakse seljale katusjalt. Lendavad hästi. Vastsed arenevad taimedel. Eestis elavad väikesed hüppavad tsikaadid. Eriti palju on tsikaade niitudel rohurindes. Nad on oligofaagid. Vahustajad Cercopidae. Need putukad munevad munad taimevartele. Koorunud vastne ümbritseb end vahutaolise massiga, mis kaitseb teda vaelaste eest. Tuntumad liigid on harilik käosülglane Philaenus spumarius ja lepavahtlane Aphrophora alni. Paljud liigid on taimekahjurid ja taimehaiguste levitajad. Huvitava välimusega tirdid kuuluvad sugukonda küürtirtlased Membracidae. Selle sugukonna paljudel liikidel esinevad ebaharilikult suured ja veidra kujuga kehajätked
Granivooria ehk seemnetest toitumine, frugivooria ehk viljadest toitumine, folivooria ehk lehtedest toitumine, nektarivooria ehk nektarist toitumine (paljud tolmeldajad!), ksülofaagia ehk puidust toitumine, florivooria ehk õitest toitumine, süüakse veel pungi, varsi, õietolmu, juuri, taimemahlu. Veel võib herbivooriat jaotada selle järgi, mitmel taimel herbivoor toitub: monofaagid (nt. lehekirbud), oligofaagid (kasutavad piiratud hulka taimi) ja polüfaagid (suurem osa sihktiivalisi). Näide: monofaage kaldub rohkem olema spetsiifilise keemilise koostisega taimedel, näiteks okaspuudel ja kõrrelistel. Taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. 23. Taimede kaitsekohastumuste tüübid herbivooride vältimiseks 1. morfoloogilised/struktuursed. Näiteks füüsilised takistused herbivoori toitumisele (ogad, okkad, karvakesed, vahad, karvad jne.) 24
annaabi.ee 
