1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes
Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule. Igal koloonial oli oma emalinn kreekas. Pime laulik Homeras pani sellel ajajärgul kirja Kreeklaste eeposed Iliase ja Odüsseia. Barbarid - madalama arengu tasemega naaberrahvad. 3 Kreeka riiklus - olid mõned õksikud demokraatlikud riigid, enamus oli siiski aristokraatlikud või oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest. Polistele olid omased sisemised tülid. Sageli kasvasid vaidlused kähmlusteks - rikaste ja vaeste omavaheline võitlus. Rikkad pooldasid oligarhiat, vaesed demokraatiat. Tülid toimusid sageli ka sugukondade vahel. Sealt said alguse ka suguvõsal põhinevad poliitilised parteid. Orjad olid enamasti asotsiaalid ja väga erinevatest rahvustest. Aegajalt pääsesid polistes võimule ka türannid.
mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased) Governance'i varjuküljed n Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi ,,paratamatusi" (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum) n Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad, eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina) n Nt ebaseadusliku rände tõrjumine: siseriiklik surve, suur tähendus lennuettevõtetel, kontrollil arengumaade lennuväljadel jne et ei kuuluks oma kohtu pädevusse Governance kui varasema jätk n Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi (nt maksustamise ja legitiimse jõukasutuse monopol), ehkki
Ca pool vabadest linnaelanikest, kuid vähem kui kodanikke. Koosnesid immigrantidest ja vabakslastud orjadest. Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander Suure isa; allutas kõik Kreeka liitlasväed (peale Sparta) enda ja ka Korintose liidu alla;
- poliitiline ettekujutus: Konfutsius (Kong-Fuzi) – Hiina väikeriikide ajastu, ühendamist pooldav Lao-Zi – iga küla võib olla riik, ei pea ühendama 2. India väikeriikide ajastu ~ 1000–300 eKr slaid: India, 600 eKr nn „16 suure maa süsteem“ – 16 riiki 1) Piirid – Makedoonia Aleksander teadis, et on India, Hiina ei teadnud 2) Osised ja valitsemisvormid: erinevalt Hiinast, puudus keskosa, kirevam pilt enamik riikidest olid monarhiad, aga ka oligarhilised vabariigid ja demokraatlikud ühendused (a la Kreeka demokraatlikud polised) 3) Struktuur – põhimõtteline võrdõiguslikkus, ei tehtud vahet eri vormidel, hierarhiline üleolek puudus Mandala süsteem: ümber on vaenlased, kelle ümber nende vaenlased, kes on keskmise jaoks sõbrad. 4) Reeglid: - saadikut ei tohi tappa, valitsejale ja nõunikule tähendas saadiku tapmine kõige jubedamat kuritegu.
Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32 Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse ................................................................... 32 Dekeleia sõda (413 404) ja 411. ning 404. a. oligarhilisede riigipöörded Ateenas .... 33 Vahelduvad hegemooniad 4. sajandi esimesel poolel ................................................. 37
annaabi.ee 
