Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides
(bioloogilise) organismiga on hiljemgi kasutust leidnud ( näiteks Spencer, Lilienfeld jt). Inimese ühiskondlik eluviis ja sõltuvus teistest eeldab Platoni arvates kindlalt reguleeritud ühiskondlikku organisatsiooni, mille kõrgeim vorm on riik. Riik on olemas inimese jaoks, mis oma struktuuri ja seadusliku korraga peab võimaldama kõlbeliste ideaalide maksimaalset teostumist. Negatiivne riigitüüp esineb Platoni arvates neljas võimalikus riigivormis: timokraatias, oligarhias, demokraatias ja türannias, millest viimane on ka kõige pahelisem. Nendes tüüpides valitsevad ideaalsele riigile vastupidised jooned - konfliktid, vägivald ja sundus, materiaalsed huvid ja kasuahnus. Et mõista tema käsitlust "ideaalsest riigist", siis peab teadma ka tema õpetust hingest, sest oma struktuurilt on riik sarnane inimese voorusliku hinge struktuuriga. Aristoteles Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle
leidnud ( näiteks Spencer, Lilienfeld jt). Inimese ühiskondlik eluviis ja sõltuvus teistest eeldab Platoni arvates kindlalt reguleeritud ühiskondlikku organisatsiooni, mille kõrgeim vorm on riik. Riik on olemas inimese jaoks, mis oma struktuuri ja seadusliku korraga peab võimaldama kõlbeliste ideaalide maksimaalset teostumist. Negatiivne riigitüüp esineb Platoni arvates neljas võimalikus riigivormis: timokraatias, oligarhias, demokraatias ja türannias, millest viimane on ka kõige pahelisem. Nendes tüüpides valitsevad ideaalsele riigile vastupidised jooned - konfliktid, vägivald ja sundus, materiaalsed huvid ja kasuahnus. Et mõista tema käsitlust "ideaalsest riigist", siis peab teadma ka tema õpetust hingest, sest oma struktuurilt on riik sarnane inimese voorusliku hinge struktuuriga. Hing on Platoni õpetuses mittemeeleliste "ideede" ja meeleliste asjade maailma vahendaja. Hinge kõrgemaiks
läbipaistev valitsemine Milles seisnes demokraatia "mahajäämus" aristokraatia, timokraatia ja oligarhiaga võrreldes - Platoni põhjal? Demokraatia "mahajäämus" teistest valitsemisvormidest seisnes Platoni arvates selles, et demokraatias oli võimul palju inimesi ning erinevaid arvamusi, mis võib tekitada kaose, kuna suurel rahva massil puudub mõistus ja tarkus. Samas kui aristokraatias, timokraatias ja oligarhias oli vähene grupp inimesi või üks inimene, kes juhtis kogu riiki, mis tõttu tehtud otsused olid konstruktiivsed. Kas demokraatia on parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks? Ei, demokraatia ei ole parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks. Demokraatia on üks parimaid Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ning teiste läänelike riikide jaoks, kuid samas demokraatia ei ole parim valitsemisvorm riikide jaoks, kus pikaajaliselt
filosoofia, madalamal tasemel muusika. · Kommunismi ülimuslikkus mittekommunismi ees tuleneb filosoofia ülimuslikkusest mittefilosoofia ees Demokraatia iseäralise veana nägi Platon ebakompetentsust (see on probleem tänaseni, et puudub mehhanism, mis tagaks ekspert-teadmiste teostumise). Platon demokraatiast vabadus, sallivus, paljusus, igaüks elab nii kui tahab. Mõneks ajaks on see vabadus hea. Piiranguid veel vähem kui oligarhias, keegi pole sunnitud valitsema või olema valitsetud, inimene võib elada rahus, kui linn on sõjas, kurjategija ei karda karistust ja teda ei panda isegi vangi, valitsemistavad on pea-peale pööratud poeg on isale autoriteet, ei karda isa, õpetaja kardab õpilasi, need ei hooli õpetajast. "Isegi koerad ja hobused ei astu kõrvale, kui inimene vastu tuleb." · Demokraatlik inimene ei hooli õieti millestki, on kaootiline kord teeb sporti, siis joob ja
annaabi.ee 
