Sel juhul on tegemist xy- teljestikuga ja me saame r¨a¨akiga tasandil asuva punkti x- ja y-koordinaatidest. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvu a absoluutv¨a¨artuseks nimetatakse j¨arg- mist mittenegatiivset reaalarvu: { a kui a 0 |a| = -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutv¨a¨artust |a| v~oib t~olgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. ¨ Uldisemalt: punktide a ja b vaheline kaugus arvteljel v~ordub arvuga |a - b|. Absoluutv¨ a¨ artuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja l~ opmatuste u ¨ mbrused. Reaalarvu a u ¨mbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on u ¨mbruse raadius. Arv x kuulub
x-ga ja teisel koordinaatteljel oleval arvu y-ga. Sel juhul on tegemist xy- teljestikuga ja me saame r¨a¨akiga tasandil asuva punkti x- ja y-koordinaatidest. Absoluutv¨ a¨ artuse m~ oiste. Reaalarvu a absoluutv¨a¨artuseks nimetatakse j¨arg- mist mittenegatiivset reaalarvu: a kui a0 |a| = -a kui a < 0. Reaalarvu a absoluutv¨a¨artust |a| v~oib t~olgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. ¨ Uldisemalt: punktide a ja b vaheline kaugus arvteljel v~ordub arvuga |a - b|. Absoluutv¨ a¨ artuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja l~ opmatuste u ¨ mbrused. Reaalarvu a u ¨mbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on u ¨mbruse raadius. Arv x kuulub
gi piltm¨ark, vaid toimib mitmevalentse keelelise s¨ umbolina. M¨argi morfoloogiline taksonoomia pole seotud m¨argi enese taksonoomiaga, mis s~oltub juba ajastust, keelest ja kontekstist ja ka lugejast (sub- jektist) enesest nagu Peirce m¨argiteooria o~petab. M¨argi morfoloogi- line olek on aga selle esmasuses ja teisasuses konstant, probleemiks on siin vaid subjekt, tema v~oime m¨argi morfoloogiat korrektselt t~olgendada. Eriti piltm¨arkide puhul on lihtne eksida, kandes m¨argi kaasaegse t¨ahenduse u ¨le tema aastasadade tagusele morfoloogiale, 164 108 head n¨aited on siin ja . Segadust v~oib p~ohjustada ja laenm¨argi kategooria kasutami- ne. Rangelt v~ottes pole siin erinevalt piltm¨argi, piltm~oistelise ja -h¨a¨alduslikust klassifikatsioonist tegemist u ¨ldse morfoloogilise liigi-
0 0 3 0 3 x 6 6-x = dx f (x, y)dy + dx f (x, y)dy 0 0 3 0 Piirkonna D jaotamisel sirgega x = 3 saame kaks regulaarset piirkonda D1 ja D2 . N¨aite 3 tulemust saame t~olgendada kahel viisil. Esiteks, selleks et muuta integreerimise j¨arjekorda kaksikintegraalis (7.4), tuleb see piirkond sirgega x = 3 jaotada kaheks piirkonnaks D1 ja D2 ja m~olema piirkonna jaoks 7 m¨aa¨rata eraldi rajad. Teiseks, kui jaotada piirkond D y-teljega paralleelse sirgega kaheks piirkonnaks D1 ja D2 , nii et D = D1 D2 , siis ID = ID1 + ID2 .
9 427 284 309 洋 ウ)〔音〕 ろ〔訓〕 ✄ よう せい ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosutiks 羊. 〔説文〕seletab m¨arki kui Kuue Kuningriigi aegse Q´ı 斉 すいめい riigi veekogu nime 水名. Luukiri annab v˜oimaluse t˜olgendada m¨arki kui lammaste しやう しょう pesemist, lammaste h¨aa¨ l on 祥, mis m¨argib foneetiliselt nagu ka 湯 vete m¨uhinat せいせき たいよう 水勢, siit 大洋 algne t¨ahendus. 議類 参考 ⇒敞 ⇒灼
annaabi.ee 
