Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks. HALL 1844-1924 Mäng on käitumine, mis on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise,
1. Mikroobide kasvu mõjutavad faktorid Mikroorganismide elutegevus nii nagu teistelgi elavatel olevustel on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad kas suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas jällegi muudab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetussaadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid: Füsikokeemilised - Keskkonna veesisaldus: Veesisaldusel keskkonnas on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid
1972).[1] Herbert Spencer Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks. [1] Karl Groos 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses avaldas Groos kaks mõjukat tööd The Play of Animals (,,Loomade mäng") (1898) ja The Play of Man (,,Inimese mäng") (1901). Groos kritiseeris Spenceri teooriat mitmel põhjusel. Tema arvates võib liigne
plaani · Kiirus otsustamine. 4 1 LASTE MÕTLEMINE 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine Inimesed on aastatuhandeid arvanud, et beebid ja väikesed lapsed ei ole võimelised mõtlema, kaalutlema ja teadma. See on osaliselt tingitud viisist, kuidas oleme igapäevaelus mõtlemist kujutlenud. Iga päev kaldume me olema üsna kindlad selles, et meil on mõistus ega kahtle põrmugi, et meietaolistel olevustel, eriti nendel, kes kõnelevad nagu meiegi, on mõistus. Juhul, kui tahame teada saada, mida keegi mõtleb, on see lihtne, me hakkame omavahel vestlema. Ent kui vaadata mõtlemist kui kalkulatsiooniprotsessi, siis meie kriteerium eristamaks mõtlevaid olendeid mittemõtlevatest, osutub üsna erinevaks. Juhul, kui arvuti on võimeline mõtlema või siis võimeline malet mängima, lahendama võrrandeid, diagnoosima haigusi ja määrama kindlaks kivimite koostist, siis
Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind (Rumberg jt 105). 4 LASTE MÕTLEMINE 4.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine Inimesed on aastatuhandeid arvanud, et beebid ja väikesed lapsed ei ole võimelised mõtlema, kaalutlema ja teadma. See on osaliselt tingitud viisist, kuidas oleme igapäevaelus mõtlemist kujutlenud. Iga päev kaldume me olema üsna kindlad selles, et meil on mõistus ega kahtle põrmugi, et meietaolistel olevustel, eriti nendel, kes kõnelevad nagu meiegi, on mõistus. Juhul, kui tahame teada saada, mida keegi mõtleb, on see lihtne, me hakkame omavahel vestlema. · Ent kui vaadata mõtlemist kui kalkulatsiooniprotsessi, siis meie kriteerium eristamaks mõtlevaid olendeid mittemõtlevatest, osutub üsna erinevaks. Juhul, kui arvuti on võimeline mõtlema või siis võimeline malet mängima, lahendama võrrandeid,
annaabi.ee 
