viinapuuvääte. 12. gooti katedraalipeafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes nissides paiknev figuuride rada. 13. Kirikud võlvitakse võrk- , täht- , ja lehvikvõlvidega. 14. kuna itaalias olid tugevamad antiikkunsti traditsioonid. 15. eestisse jõudis 13 saj, pärast saksa ristirüütlite vallutusi. 16. 17. looduslikku pinnarelfeefi. 18. tarus tehti toomakirik ja jaani kirik. 19. pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster. 20. raekoda 21. rakvere kirik on gooti stiilis. 22. eelkõige kirikute kaunistamine 23. gooti plastika 24. Reimsi rikkalikud skulptuurid Chartesi värvilised klaasaknad, Amiensi suurim ehitis 25. Herman Rode. Tegi Tallinna niguliste kiriku peaaltari. Bernt Notke. Surmatants ja Tallinna pühavaimu kiriku tiibaltar. 26. Sest seal polnud suuri aknaid. 27. Giotto di Bondone. 28
Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas). Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja on ainus seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevaks säilinud. Cheopsi püramiid on suurim, umbes 140m kõrge ja aluse pindala on üle 5ha, selle sisse mahuks vabalt Tallinna Olevist kirikutorn (123m). Laotud rohkem, kui 2 miljonist kivipangast, millest igaüks kaalub umbes 2,5t. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu (Niiluse üleujutuse ajal tegevuseta jäänud rahvas) ja kulutused olid nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele (osalt seetõttu loobutigi hiljem nende ehitamisest). Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn
Silmapaistval tasemel oli TARBEKUNST, eriti kullassepa töö. Eriti hinnalised olid kirikuriistad...karikad, vaagnad, küünlajalad, reliikviakast. Tavaliselt paiknesid figuurid nõudel reljeefidena. Igapäevased tarbeesemed olid lihtsad. Tarbeesemetena tulid vaibad jne ( aga need ei ole säilinud)- tikitud vaip andis edasi mingit sõnumit..faktidega ? kui palju laevu jne. Gooti kunst -) Kergemad, Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele. Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj. Gooti tekkimise ajaks- 12 sajandiks, oli tekkinud uus käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid ristisõdade ajal. ristisõjad tõid kaasa palju uut Euroopa kultuuriellu. Koju pöördunud rüütlid ei toonud Araabiast ja Bütsantsist kaasa mitte ainult suri rikkusi, vaid võtsid sealt üle ka peenemad kombed
Narva oli tähtis linn, taheti teha isegi Rootsi teiseks pealinnaks. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Eksport: teravili, lina,kanep,(tõrv, tökat, mastipuud, palngud, lauad-ja muu laevaehituse materjal). Import: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol. [Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvis vähemalt 3 vastava eriala meistri olemasolu. 1675- kaotati Olevist gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva. Näljahäda ajal 1695.-1967. aastal toetasid kohalikud võimud ja linnad nälgijaid võimalikust vähem, saades kasu toidu väljamüügist. Suure nälja hädad lõppesid tegelikult alles 1698.aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000- 75 000- le. Kolme aasta pärast algas juba Põhjasõda. Vaimuelu Rootsi ajal.
Tallinn Tartu Saare-Lääne Toomkapiitel iseseisev üksus oma vara ja kassaga, nö kirikunõukogu Toomkoolid - eesmärgiks oli jõukate linnakodanike poegadele hariduse andmise kaudu kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Kloostrikoolid Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster Linnakoolid linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt Ülikoolid Saksamaal Rostock, Leipzig, Bologna, Pariis, Praha. Johann Pulck (silmapaistev eestlane) Kõrgem ladinakool kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu. Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud
annaabi.ee 
