Põhisumma täna saadud või investeeritud rahasumma. Intress- rahasumma, mis tasutakse või saadakse raha kasutamise eest Intressimäär laenuks saadud või antud raha hind (väljendatakse %-des) Liitmakse rahasumma, mis tasutakse või saadakse tagasimaksmise tähtajal (sisaldab põhisummat kui ka intresse) intress= liitmakse- põhisumma intressimäär=intress/põhisumma*100% nüüdisväärtus- PV-tulevikus tehtavate maksete arvutuslik olevikuväärtus tulevane väärtus- FV- olevikus investeeriutud rahasummade väärtus tulevikus. [1000*(1+0,05)2=1102,5] oleks: NV*(1+i)n= TVni ja (1+i)n ei pea arvutama tabel "üksiksumma tulevase väärtuse.." Kui (1+i)n=tTV, siis NV*tTV= TVni , kus tTV tulevase väärtuse tegur tabelist NVni=TV/ (1+i)n või NVni= TV* 1/ (1+i)n , tegurit 1/ (1+i)n ei pea arvutama, ,,üksiksumma nüüdisväärtuse tegurid" NVni= TV* tNV , kus Tnv tulevase väärtuse tegur
Kuna raha peab investeerima koheselt aga tulu hakkame saama tulevate aastate jooksul, ei saa rahavooge lihtsalt kokku liita, vaid tuleb arvestada raha ajaväärtusega. 3 Raha ajaväärtus Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid ,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot
t RM - riskimäär =0, risk, =1, riskivaba sens. anal. NPVA = -IO + CFt*(PVIFAkapit.hind, n-1 aastat) + (CFt + LV)*(PVIFkapit.hind, n aastat), kus LV - likvid.väärtus NPVA + IO = CFtB NPVB = -IO + CFtB (PVIFAk,4), kus PVIFAk,4 = NPVA + IO / CFtB, kus CFtB - B rahavood Nüüdisv - tulev. tekkiv rahav. arvutusl. olevikuväärtus. Tulev.v - ol. liitintr. I raha väärtus tulev. ( EBIT - I )( 1 - T ) ( EBIT - I emit . ) * (1 - T ) = ( EBIT - Ilaen ) * (1 - T ) EPS = N N emit . N laen EPSemit. = EPSlaen Iemit. Ilaen Nemit. Nlaen EBIT - ärikasum enne intresse ja makse T tulumaksumäär
lõppkapital K ' k (1 % r) n ' 10 000 (1 % 0,01 @5)6' 10 000 @ 1,056 ' 13 400, 95 Lahendus: Vastus: Lõppkapital on 13400 krooni ja 95 senti. NÄIDE 4.12. Raha tulevikuväärtus Firmal on võimalus investeerida 500 000 krooni projekti, mis annab 3 aasta pärast tulu 600 000 krooni. Kas see investeering tasub end ära, kui pankades on keskmine intressimäär 9,5% aastas? Lahendus: Leiame 500 000 krooni tulevikuväärtuse 3 aasta pärast: olevikuväärtus k ' 500 000 intressimäär r ' 9,5% aastate arv n ' 3 tulevikuväärtus K ' k (1 % r) n ' 500 000 (1 % 0,095)3' 500 000 @ 1,0953 ' 656466 Vastus: Projekti ei tasu investeerida, sest vastava summa tulevikuväärtus on suurem, kui projektist saadav tulu. Geomeetriliseks reaks nimetatakse rida, mille iga liikme ja temale eelneva liikme suhe q on konstantne: a2 a3 a4 a
Hoiustamisaeg n=6 Lõppkapital K = k(1+r)n = 10000 (1+0,05)6 = 10000 × 1,056 = 13 400,95 Vastus: Lõppkapital on 13 400,95 kr. Näide 4-12 Raha tulevikuväärtus Firmal on võimalus investeerida 500 000 krooni projekti, mis annab 3 aasta pärast tulu 600 000 krooni. Kas see investeering tasub end ära, kui pankades on keskmine intressimäär 9,5% aastas? Lahendus. Leiame 500 000 krooni tulevikuväärtuse 3 aasta pärast: Olevikuväärtus k = 500 000 Intressimäär r = 9,5% Aastate arv n=3 Tulevikuväärtus K = k(1+r)n = 500 000 (1+0,095)3 = 10000 × 1,0953 = 656 466. Vastus: Projekti ei tasu investeerida, sest vastava summa tulevikuväärtus on suurem, kui projektist saadav tulu. Geomeetriliseks reaks nimetatakse rida, mille iga liikme ja temale eelneva liikme suhe q on konstantne: 2 3 4
ressursse tulevikus, kui neid läheb vaja kohe? [Pärnus kõige suuremis peksasaamisoht suvepealinn, ööklubid (klubides ju paarumiskonkurents)] · Madalama oodatava eluea puhul ajastavad naised sigimise varasemaks Tuleviku diskonteerimine (väiksema hetkekasu eelistamine suuremale tulevikus saadavale kasule) · Raha ajaväärtuse kontseptsioon: mingil hetkel on väiksema rahasumma olevikuväärtus võrdne suurema rahasumma väärtusega tulevikus, sest tulevik ei pruugi 10% kätte jõua · Mehed on paaritumisvõimaluse avanedes valmis sellesse rohkem investeerima, kui naised, sh valmis investeerima tulevikukasude arvelt. o Näiteks on mehed valmis enam diskonteerima, kui on näinud ilusate naiste pilte o Naisi pildid ei mõjuta Inimene on valmis diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad