pakkus. Kuidas aga saaks ta jõuda nii kaugele, et panna teine endale kuuletuma? Ja millised võiksid olla sõltuvuse ahelad nende seas, kes midagi ei oma? Kui mind ühe puu alt ära aetakse, võin vabalt minna teise juurde. Kui mind ühes paigas piinatakse -- kes takistab mind mujale minemast? Kas leidub inimest, kes oleks minust küllalt palju tugevam ja pealegi piisavalt paheline, laisk ja julm, et sundida mind hoolitsema tema ülalpidamise eest, sellal kui ta ise jõude oleskleb? Ta peab ju pingutama, et mind mitte hetkekski silmist kaotada, ta peab mind enda uneajaks suurima hoolega kinni siduma, kartes, et ma vastasel juhul põgenen või ta tapan. See tähendab, et ta peab vabatahtlikult võtma enda kanda koorma, mis on palju raskem kui see, mida ta soovib vältida, või see, mille ta tahab minu õlgadele veeretada. Pealegi, mis saab siis, kui tema valvsus korrakski raugeb? Kui mõni ootamatu heli sunnib teda hetkeks pead kõrvale pöörama
Hemingwayd iseloomustab see, et ta otsib tegelaste käitumisele sotsiaalseid põhjendusi. Tema arvates on hea selline raamat, mis tundub tõesem kui elu ise. 1926 "Ja päike tõuseb" esikromaan, sõjavastane. Peategelaseks on rindelt naasnud noormees, kes on füüsiliselt ja hingeliselt kannatada saanud, tema iseloomus palju ka Hemingwayle sarnaseid jooni. Vaadeldakse kuidas üks ühesõpruskond elu lihtsalt raiskab, oleskleb, püüdes leida elu mõtet. Kui mõtet ei leita, pakub vaid loodus kibestunud ja pessimistlikult meelestatud seltskonnale mingisugust positiivset lohutust. "Hüvasti, relvad" peategelane deserteerub. autobiograafiline teos, seda on peetud oma aja olulisimaks sõjavastaseks romaaniks. Tegu on teosega, kus põimuvad lüürika ja tõsine 19 kibestumine elus. Sõja ja armastuse vastandamine. Peategelane Henry ei tahtnud armuda,
elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi. ,,Daam koerakesega" Gurov, kes on oma senisest elust ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on järjekordne armuseiklus, mis peagi ununeb, kuid hiljem nõustub Annaga. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus. Nad hakkavad salaja kohtuma ning mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. Ei suudeta otsustada
Pärast keskkooli töötas ajalehe juures. ,,Meie päevil" kadunud põlvkonnast, mida iseloomustasid trots, rahulolematus ümbritsevaga. Selle teosega pälvis kriitikute ja lugejate tunnustuse. ,,Ja päike tõuseb"(,,Fiesta") romaan, kus otsene sündmustik puudub. Peategelaseks on rindelt naasnud noormees, kes on füüsiliselt ja hingeliselt kannatada saanud, tema iseloomus palju ka Hemingwayle sarnaseid jooni. Vaadeldakse kuidas üks ühesõpruskond elu lihtsalt raiskab, oleskleb, püüdes leida elu mõtet. Kui mõtet ei leita, pakub vaid loodus kibestunud ja pessimistlikult meelestatud seltskonnale mingisugust positiivset lohutust. ,,Jumalaga relvad" autobiograafiline teos, seda on peetud oma aja olulisimaks sõjavastaseks romaaniks. Sõja ja armastuse vastandamine. Peategelane Henry ei tahtnud armuda, kuna nägi sõjas kogu aeg seda, kuidas inimesed oma lähedased kaotavad ja kannatavad. Henry läks sõtta ,,rumalusest"
,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika. Lugu inimesest, kes elas kindlate reeglite järgi, teadis täpselt, mida tahtis. Unistas mõisast karusmarjaaiaga. Kui unistus täitub lakkab edasi unistamast, jääb olesklema. Tegelikult ta pettus, sest karusmarjad on hapud. Aga tema arvates head, ta ei tahtnud ühiskonnale oma pettumust näidata. Samas ei võta ta midagi olukorra parandamiseks ette, vaid oleskleb edasi. ,,Daam koerakesega" Gurov, kes on oma senisest elust ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on järjekordne armuseiklus, mis peagi ununeb, kuid hiljem nõustub Annaga. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus. Nad hakkavad salaja kohtuma ning mõistavad, et armastus annab nende elule mõtte. Konkreetne lõpplahendus puudub. Ei suudeta otsustada