vahetada? Milline on väär? Olemasolukvantor tõstetakse üldisus-kvantori ette või vastupidi 41.Terminit (mõisteväljendit), mida võib kasutada viitamaks erinevatele tähendustele nimetatakse Ekvivookseks 42.Üldjaatav ja üldeitav väide erinevad alati teineteisest …. Väite kvaliteedi tõttu. 43.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 44.Ilma eituseta olemasolukvantori rakendamine lunaarsele predikaadile tekitab … Osajaatav või osaeitav lause. 45.Väidetesüsteem on kooskõlaline parajasti siis, kui … See pole vastuoluline 46.Üldeitavast väitest saab pärast ümber pööramist … väide. Üldeitav 47.Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. 48.Eroteetilises loogikas peetakse vastuseks … Ainult asjakohast (küsija seisukohalt lähtudes) verbaalset vastukaja. 49
= Pole x-i, mis on ¬p. või Pole x-i, mis ei ole p. ∃x p = ¬∀x ¬p Mõni x on p. = Pole nii, et kõik x on ¬p. 20. KATEGOORILISTE VÄIDETE ESITAMINE ÜHEKOHALISTE PREDIKAATIDE ABIL. Traditsioonilise loogika kategoorilised väited (vt. p 8 jj) on predikaatarvutuses esitatavad ühekohaliste predikaatidele rakendatud üldisus või olemasolukvantoreid või nende eitusi (vt ka eelmist punkti). Üldjaatavad laused saadakse rakendades predikaadile üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele. ∀x (Sx → Px); ¬∃x (Sx & ¬Px). Üldeitavad laused saadakse rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või olemasolukvantori eitust predikaadile. ∀x(Sx→¬Px); ¬∃x (Sx & Px). Osajaatavad laused saadakse rakendades predikaadile olemasolukvantorit või üldisuskvantori eitust predikaadi eitusele. ∃x (Sx & Px); ¬∀x(Sx→¬Px). Osaeitavad laused saadakse rakendades predikaadi eitusele olemasolukvantorit või
= Pole x-i, mis on ¬p. või Pole x-i, mis ei ole p. x p = ¬x ¬p Mõni x on p. = Pole nii, et kõik x on ¬p. 20. KATEGOORILISTE VÄIDETE ESITAMINE ÜHEKOHALISTE PREDIKAATIDE ABIL. Traditsioonilise loogika kategoorilised väited (vt. p 8 jj) on predikaatarvutuses esitatavad ühekohaliste predikaatidele rakendatud üldisus või olemasolukvantoreid või nende eitusi (vt ka eelmist punkti). Üldjaatavad laused saadakse rakendades predikaadile üldisuskvantorit või olemasolukvantori eitust predikaadi eitusele. x (Sx Px); ¬x (Sx & ¬Px). Üldeitavad laused saadakse rakendades üldisuskvantorit predikaadi eitusele või olemasolukvantori eitust predikaadile. x(Sx¬Px); ¬x (Sx & Px). Osajaatavad laused saadakse rakendades predikaadile olemasolukvantorit või üldisuskvantori eitust predikaadi eitusele. x (Sx & Px); ¬x(Sx¬Px). Osaeitavad laused saadakse rakendades predikaadi eitusele olemasolukvantorit või üldisuskvantori eitust predikaadile
Üldisuskvantori rakendamine ühekohalisele predikaadile Px, kus xX, muudab selle predikaadi lauseks: Igal x-il on omadus Px ehk Iga x korral P. Näiteks võtame predikaadi A(x), kus xN (,,x on algarv", x kuulub naturaalarvude hulka). Üldisuskvantori rakendamisel saame lause: x(xN)Ax ehk x(xN)A(x) ehk x Ax, mida võiks antud juhul lugeda: Iga naturaalarv on algarv ehk Kõik naturaalarvud on algarvud. See üldjaatav lause on väär. Olemasolukvantori rakendamine ühekohalisele predikaadile Px, kus xX, muudab selle predikaadi lauseks: Leidub selline x, millel on omadus Px ehk Leidub selline x, et Px. Näiteks rakendame olemasolukvantorit eelpooldefineeritud predikaadile A(x), kus xN. Saame lause: x(xN)Ax ehk x(xN)A(x) ehk x Ax, mida võiks antud juhul lugeda: Leidub vähemalt üks naturaalarv, mis on algarv ehk Mõned naturaalarvud on algarvud. See osajaatav lause on tõene.
loogikas kasutati subjekti mahu määramiseks: ∀ – üldisuskvantor (universal quantifier), mille indikaatoriteks on tavaliselt sõnad kõik, iga. Üldisuskvantori indikaatoriteks võib olla veel mitmesuguseid fraase nt suvaline, mis tahes, alati, kõikjal; eituse korral nt mitte ükski, mitte midagi; ∃ – olemasolukvantor (existential quantifier), mille indikaatoriteks on tavaliselt sõnad mõni, mõned, leidub vähemalt üks. Olemasolukvantori indikaatoriteks võib olla teisigi fraase, nt on olemas, keegi, miski, millalgi, kusagil.4 Kvantori märgi taga peab alati olema näidatud ka muutuja, millele see kvantor rakendub, nt ∀x, seda võib lugeda nt „Iga x-i puhul …” või „Kõikide x-ide korral …”. Tänapäeval jäetakse üldisuskvantor sageli välja kirjutamata, st ∀xAx (kus Ax on unaarne predikaat) asemel kirjutatakse (x)Ax. Üldisuskvantori ∀ rakendamine unaarse predikaadi Px indiviidimuutujale x tekitab
loogikas kasutati subjekti mahu määramiseks: üldisuskvantor (universal quantifier), mille indikaatoriteks on tavaliselt sõnad kõik, iga. Üldisuskvantori indikaatoriteks võib olla veel mitmesuguseid fraase nt suvaline, mis tahes, alati, kõikjal; eituse korral nt mitte ükski, mitte midagi; olemasolukvantor (existential quantifier), mille indikaatoriteks on tavaliselt sõnad mõni, mõned, leidub vähemalt üks. Olemasolukvantori indikaatoriteks võib olla teisigi fraase, nt on olemas, keegi, miski, millalgi, kusagil.4 Kvantori märgi taga peab alati olema näidatud ka muutuja, millele see kvantor rakendub, nt x, seda võib lugeda nt ,,Iga x-i puhul ..." või ,,Kõikide x-ide korral ...". Tänapäeval jäetakse üldisuskvantor sageli välja kirjutamata, st xAx (kus Ax on unaarne predikaat) asemel kirjutatakse (x)Ax. Üldisuskvantori rakendamine unaarse predikaadi Px indiviidimuutujale x tekitab
annaabi.ee 
