Kui ei tohi olla ka liiga leebe, sest nagu eldakse, pole halba ilma heata ja see thendab, et ka head olma halvata. pilased hakkaksid arvama, et nad vivad teha mida tahavad - petaja ju niikuinii lubab. Kuid ei. Ma ei lubaks neil kva hlega le klassi jutustada, pabereid loopida vi telefoniga rkida. Niisiis oleksin ma ka natuke, ainult natuke karm, et tunnis oleks kord ja pilased teeksid seda, mida nad peavad tegema - piksid, sest koolid on ju ometigi loodud ppimiseks ja petajad petamiseks. Kui ma oleksingi petaja, siis just selline ma oleksingi - hea, lbus, hooliv, mistev, abivalmis, mu jutt ja petus oleksid kigile arusaadavad, oleksin aktiivne, leebe, natuke karm ning mis kige thtsam, kigile eeskujuks.
Faust: (rahunedes) Sul on õigus! Seda ma tõesti soovisin. Ma poleks arvanudki , et sa selleks tõesti võimeline oled. Mefistofeles: No näete kallis härra. Minu peale vihastada pole põhjust. Heidaksite ehk pilgu ka oma peegelpildile. Loodan, et isand on rahul. Faust: Mida?(kohkudes) Sul on õigus! Oma peegelpildis näen ma hoopis midagi harjumatut. Kas see olen tõesti mina? Mul pole meeles millal ma kunagi niisugune välja nägin. Endale tundub nagu oleksingi sündinud täiskasvanuna. Ei mäleta ma oma noorusest midagi. Mefistofeles: Äkki mu kallis härra kasutab võimalust? Faust: Mida sa vanapagan selle all mõtled? Mida sa täpselt silmas pead? Mefistofeles: Olete te ju noor. Faust: Olen sellest aru saanud. Pead sa mind juhmiks? Mefistofeles: Ei ,mitte seda. Just vastupidi mu isand. Pole ju mitte keegi saanud sellist võimalust nagu teie. Kõik küll unistavad sellest, aga täide see ei lähe. Kas härral pole olnud
6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb tõestamata? Autor esitab intrigeeriva mõttearutluse selle üle, kas teadmistel on ülimad allikad või mitte ja leiab oma arutluses, et teadmistel puuduvad ülimad allikad. Kui olen läbi lugenud pika arutluse sellisel teemal, tekib küsimus, kas me peaks üldse oma kõiki teadmisi usaldama ja mille alusel me neid usaldama peaks, kui reaalselt ülimaid allikaid pole olemas ehk oleksingi oodanud, et autor mõtestab lahti ka sellise küsimuse, mitte ei esita ainult vastust : „Ma ei tea, mu väide on vaid oletus“. Selline vastus tekitab tunde, et miks ma peaks sellist arutlust tõsiselt võtma, kui autor ise juba ütleb, et see kõik on ainult oletus. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäid minu jaoks antud tekstis arusaamatuks Üldiselt ei olnud tekst minu jaoks tüüpiline filosoofiatekst, vaid tekst, kus püüti enda
politseile ei teata. Arvatakse, et kui politseisse teatan ja nad mehe 24 tunniks ära viivad, tuleb ta pärast kinni istumist veelgi agressiivsemana koju. Ja kõik kordub veelgi hullemini. Samas ilma konkreetsete tõendite ja dokumentideta pole võimalik korrektselt lahutust vormistada. Millegipärast tuleb ikka nii välja, et kuigi naised on enamasti kannatav pool, süüdistavad nad ikkagi ennast. Et äkki paningi mehele vale värvi kruusi lauale, äkki oleksingi pidanud selle asemel hoopis midagi muud tegema. Naised püüavad küll abi otsida ja uut elu alustada, kuid lahti ei saa nad sellest taagast ilmselt kunagi!.Teada on ka seda, et kui vägivallaohvriks langenud naine on kord juba varjupaika sattunud, siis koju ta naljalt enam tagasi ei lähe. Samuti ei satu ta sinna enam , sest enamasti lahkuvad nad siit koos lapsega uude üüritud koju, ning ka naised on vajadusel ka väga otsusekindlad.
Kui kurja teha, siis juba lõpuni. Meeletu on siin poolele teele jääda! Äärmuseni viidud patus peitub ülim rõõmujoovastus. Preester ja nõid võivad naudinguks ühte sulada ka vangikongi õlekoo peal! Ja siis ma andsin su üles. Just siis hirmutasingi ma sind, kui mind kohtasid. Salanõu sinu vastu oli kui kõuepilv, mida ma su pea kohale kogusin. See puhkes ähvardusvälgatustena. Kuid ma kõhklesin veel. Mu plaan oli hirmus ja see hoidis mind tagasi. Võib-olla oleksingi sellest loobunud, võib-olla olekski see jõle mõte mu peaajus ära kuivanud ilma vilja kandmata. Arvasin, et ainult minust sõltub protsessi venimine või lõpetamine. Kuid iga paha mõte tahab halastamatult teostuda. Seal, kus arvasin enese kõige vägevama olevat, oli saatus minust tugevam. Oo õnnetust! Saatus sirutas oma käe sinu järele ja saatis sind selle hirmsa masina rataste alla, mida ma salaja olin ehitanud! Kuula mind veel natuke, ma lõpetan varsti.
annaabi.ee 
