vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laevastikuüksusi. Juuni 1940 marssis sisse okupeeriv Punaarmee Ametisse määrati kommunistide valitus ja Johannes Vares-Barbarus, kes Moskvas kinkisid Eesti Stalinile. Vaikiv ajastu lõppes uue, veel autoritaarsema kommunistide terrorireziimi kehtestamisega.
23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida-Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel. Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega. Saksa võim tunnustas siiski mitme kohalikku omavalitsust puudutavate õigusaktide kehtivust. Kuigi sõja järel soovisid liitlased Suurbritannia ja USA näol, et Balti riigid saaks kasutada oma edasise saatuse ja konstitutsioonilise staatuse määramiseks referendumit, jäi see tegelikkuses realiseerimata. Riigiõiguslikult poleks seda vaja olnud, sest Eesti rahvas oli end kord juba määratlenud ja rahvas ise polnud seda enesemääratlust annulleerinud
suurtükiväebrigaad. Peale nimetatude veel üks ratsapolk, üks insenerirood ning tagalaasutused. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 tuhat sõdurit ning väljaspool diviisi mitmesugustes üksustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 15 tuhat sõdurit. Peale selle paiknes Eestis veel Vene väegrupp, mis oli küll üsna laostunud, kuid vaatamata massilisele desrteerumisele oli selles üksuses veel alles üle 200 tuhande mehe. Samuti oli siin PõhjaLätit ja LääneEesti saari okupeeriv Saksa 8. Armee, mis valmistus edasitungiks Eesti mandrile. Seega seisis Eesti diviisi vastas 38 võõrast diviisi. Selles keerukas olukorras pidi Eesti rahvusdiviisi ülem oma sõjaliste teadmiste kõrval ilmutama veel ka diplomaatilist tarkust ja poliitilist oskust, et optimaalne lahendus leida. Siin tulid Laidonerile kasuks tema luuretöö kogemused. Vaaginud tekkinud olukord koos Eesti poliitilise juhtkonnaga, lepiti kokku järgmises: 1
23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida- Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel.16 Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega. Saksa võim tunnustas siiski mitme kohalikku omavalitsust puudutavate õigusaktide kehtivust. Kuigi sõja järel soovisid liitlased Suurbritannia ja USA näol, et Balti riigid saaks kasutada oma edasise saatuse ja konstitutsioonilise staatuse määramiseks referendumit, jäi see tegelikkuses realiseerimata. Riigiõiguslikult poleks seda vaja olnud, sest Eesti rahvas oli end kord juba määratlenud ja rahvas ise polnud seda enesemääratlust annulleerinud
riigi kodakondsus" ; ja 1977. aasta GK I lisaprotokoll. Pagulaste kaitse humanitaarõiguses (jätk I) Genfi IV konventsiooni artikkel 49 sätestab "kaitstud isikute üksikud või massilised ümberasustamised, samuti nende deporteerimine okupeeritud territooriumilt okupeeriva riigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, on motiivist olenemata keelatud". Edasi sedastatakse samas artiklis, et: "okupeeriv riik ei või okupeeritud territooriumile deporteerida või ümber asustada osa oma tsiviilelanikkonnast". Pagulaste kaitse humanitaarõiguses (jätk 2) 1977. aasta I lisaprotokolli artikli 85 "Käesoleva protokolli rikkumiste tõkestamine" lõike 4 ( raskete rikkumiste loetelu) punkt a sedastab, et eespool osutatud tegusid peetakse rasketeks rikkumisteks, kui need on toime pandud tahtlikult ning
Kollateraalne hagi. 3. Ei tohi kasutada relvi, mis tekitavad võitlejatele liigseid kahjusi võib tappa, kuid seda tuleb teha kenasti ilma liigsete kannatusteta. Näiteks 19 saj. mürgigaasid(Ypres) levik sõltus tuule suunast. · 1899; 1907- Haag suurriigikide huviks oli et tsiviilülestõusud oleksid väiksemad. (Martensi klausel riigid jäävad seotuks enda südametunnistusele, isegi kui relvad edasi arenevad.) Okupeeriv võim ei tohi tsiviilelanikkonda puutuda (4. konventsioon 1907). Nt. represeeringud, vara konfiskeerimine. · 1949; 1977- Genf 4. Sõjavangi staatus - vangi saab võtta ainult võitleja. Kui langed vangi, siis saadki sõjavangi staatuse. Kui annab alla siis tuleks teda vangi võtta, tappa ei tohi, see oleks sõjakokkuleppe rikkumine. Sõjavangidel on rida omi õiguseid õigus teatud määral inimlikule kohtlemisele.
annaabi.ee 
