1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kuid 1944/45. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega.1941.-l aastal moodustati eesti noormeeste, kes Talvesõja päevil Soome rindele ei jõudnud, osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Eesti pinnal.1944-l aastal moodustatud 200. jalaväerügementi kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Peale Soome kapituleerumist paistsid Soomepoisid silma nii lahingutes Punaarmee kui Saksa vägede vastu.
Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kuid 1944 ja 1945. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega. Jaanuaris aastal 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Sõja ajal põgenes Eestist umbes 80 000 inimest
vastu, andes suure panuse kodumaa kaitsmisse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Paljud taganesid Saksamaale ning neist loodi uus , 20. Eesti SS-diviis. Jaanuari lõpul 1945 aitas see peatada Punaarmee rünnakuid Oppelni lõigus. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujääjaid Tšehhimaal Punaarmee kätte vangi, väiksem osa jõudis Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Kõige enam said oma saatust määrata need, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, vaid olid valmis võitlema kodumaa eest ja põgenesid Soome. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Pärast Soome kapituleerumist tulid enamus soomepoisse kodumaale tagasi, et osaleda kodumaa kaitsmises. Eestlaste põgenemine Rootsi algas juba 1943. aasta kevadel, kuid eriti
Hiljem, novembris liitus selle leppega ka NSVL. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast Teise maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. 1945. aasta veebruaris toimus USA, NSVL-u ja Inglismaa riigijuhtide vaheline kohtumine Jaltas, kus arutati ka suhtumist Saksamaasse peale Teist maailmasõda, mis nägi ette Saksamaa jagamist okupatsioonitsoonidesse. See tõi endaga kaasa olukorra, kus 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSVL. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks. USA ja NSVL vahelist võitlust demonstreerib ilmekalt asjaolu, et 1948 sulges NSVL kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini, see näitab NSVL püüdu panna USA kitsikuse olukorda. Selle tulemusena hakati linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tehti seda, kuni blokaad lõpetati
Võidujooks kosmoses NSVL- esimene inimene kosmoses, USA- esimene inimene Kuul Konkurents Moskva OM vs. Los Angelese OM Berliini blokaad ja Berliini müüri rajamine Esimene külma sõja kriis Euroopas oli Berliini blokaad aastatel 1948-1949. See seisnes selles, et NSVL pani kinni ala, mis viis teistesse okupatsioonitsoonidesse kuuluvatesse Berliini osadesse. Lääneriigid aga transportisid varustust ja toitu lennukitega, ning blokaad kukkus läbi. See lõppes aga Saksamaa lõhestamisega idaosast sai sotsialistliku korraga Saksa Demokraatlik Vabariik, lääneosast Saksa Liitvabariik. Aastatel 1949-1961 põgenes Ida-Saksamaalt 2,7 miljonit inimest. See probleem "lahendati" Berliini müüri rajamisega kahe korra vahele. Müür lammutati alles 1989.a. perestroika käigus. Berliini
annaabi.ee 
