usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60
samamoodi kasutanud tsiviilelanike kallal vägivalda. Umbes nädal peale Berliini vallutamist Saksa väed kapituleerusid. 1. 7. mai 1945. Reimsis lääneliitlastele (NSVL esindajaid ei olnud) Alla kirjutas Saksamaa poolt Jodl. 2. 8. mail 1945 Berliinis NSVL-le ja lääneliitlastele. Berliinis kirjutas alla Keitl. Kuna esimesel korral NSVL ei olnud kohal, siis nõuti uuesti kapituleerumist. 8. mai Võidupäev Euroopas, Moskvas 9. mai (ajavööndi vahe). Läänes Prantsusmaa okupatsioonitsoon (tema piiri ääres). Lõuna osas oli USA okupatsioonitsoon. Põhjas UK okuptsioonitsoon. Idas NSVL okupatsioonitsoon. Berliin jagati samuti neljaks (ida NSVL-e, põhi Prantsusmaale, lõuna USA-le, lääs Uk-le). Ka Austria okupeeriti ja jagati neljaks. Viin jäi täielikult NSVL kontrolli alla (asus NSVL okupatsioonitsoonis). Juulis ja augustis kohtusid uuesti kolme riigi juhid Potsdami konverentsil. Stalin oli elus ja ametis.
idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks. Saksa Liitvabariik oli Lääne-Saksamaa riik, mis oli parlamentaarne, mille valitsust juhtis liidukantsler Konrad Adenauer. Saksa demokraatlik vabariik Ida-Saksamaal tegutsev kommunistlik võim, mis hakkas sotsialismi ehitama. Lisaks Lääneriigig ei tunnistanud Ida-Saksamaad iseseisva riigina. Jaapani majandusime 1950.-1960. aastail arenes majandus kakskolm korda kiiremini kui
lubati taastada kõigi okupeeritud riikide iseseisvus. · 1943 toimunud Teherani konverentsil tegid lääneliitlased NL järeleandmisi, mille kohaselt ei laienenud iseseisvuse taastamise põhimõte MRP-riikidele ning tunnustati 1941. a seatud piire. · 1945 Jalta konverents, osalesid NL, SB ja USA => otsustati ÜRO asutamine; liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Eur maad NL meelevalda jätta; pandi paika okupatsioonitsoon Sks. · 17. juuli 2. aug 1945 Potsdamis võitjariikide konverents => kiideti heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NL ja Sks elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. Sks jaotati SB, Pr, USA ja NL vahel 4 okupatsioonitsooniks; määrati kindlaks reparatsioonid Sks. II ms lõpp ja tagajärjed: · Viimane lahingute piirkond Königsberg (vanad Preisi alad); võitjaks NL
tapsid natsid 200 000 inimest. Nõukogude armee nägi ülestõusu kuid ei läinud appi, oota ära natside lahkumise ja läkjs ise sisse. Siis läks Poola Nõukogude võimu alla. Seejärel tormas NSVL idast, ning temaliitlased läänest kõik Berliini poole, mis jagati ebavõrdselt kõigi nelja vahel. Mõisted: Potsdami kohtumine- 17.07 kuni 02.08.1945. Truman, Churchill, Stalin. Arutati Sks saatuse üle. Sks jagati 4ks: Briti, Pr, USA, Nõukogude okupatsioonitsoon. MRP- 23.08.1939. NSVL ja Sks sõlmisid 10 aastaks sõpruslepingu, mittekallaletungilepingu. Põhjuseks olid NSVL probleemid Kaug- Idas ja ka see et NSVL plaanis ise juba sõda ning samuti see, et Sks tahtis kindlat idapiiri. MRP-l oli ka salaprotokoll- mõjusfääride jagamine (Eesti, Läti, Leedu, Poola). Teine rinne- 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944
Järgnevate aastate jooksul tulid neis riikides võimule kommunistlikud valitsused, mis sidusid oma valitsuse ja majanduse NSV Liiduga. Poola (kommunistide kätte kogu võim 1946-1947): kommunistlikud liidrid Wladyslaw Gomulka (1905-1982) ja Boleslaw Bierut (1892-1956). Tsehhoslovakkia (kommunistid tulid võimule riigipöördega 1948): Klement Gottwald (1896-1953). Ungari (kommunistid võimule 1945-1948): Mátyás Rákosi (1892-1971). Saksa DV (okupatsioonitsoon 1945, riik 1949): Otto Grotewohl (1894-1964), Wilhelm Pieck (1876-1960), Walter Ulbricht (1893-1973). Rumeenia (kommunistid võimule 1944-1947): Gheorghe Gheorghiu-Dej (1901-1965). Bulgaaria (kommunistid võimule 1944-1946): Georgi Dimitrov (1882-1949). Lisaks ülaltooduile, ke solid kindlalt Moskva kontrolli alla, tekkisid veel kaks kommunist- likku riiki, mille üle NSV Liidul oli märksa väiksem võim. Jugoslaavia (kommunistid võimule 1943): Josip Broz Tito (1892-1980).
annaabi.ee 
