1KUMU on lühend eesti KUnstiMUuseumist. 2Kumus on püsivaid ning ajutisi näitusi. 3Põhikogu hõlmab eesti kunsti alates 18. sajandist, sh okupatsiooniperioodil tehtud teosed, mis näitavad nii sotsialistlikku reaalsust kui ka siis mittekonformistlikku kunsti. 4Ajutised näitused hõlmavad nii välis- kui ka Eesti kaasaegset kunsti. 5Kumu on Eesti Kunstimuuseumi peakorter ja suurim ja muljetavaldav näitusepind Eestis. 6Muuseum avati 17. veebruaril 2006. 7Aastal 2008 sai Kumu Euroopa aasta muuseumi auhinna. 8See on märkimisväärne rahvusvaheline tunnustus Kumu soovist saada tõeliselt kaasaegse
ja leviku kohta metsades. ·Inventeerimine annab kõikidele osalistele üksikasjalikku teavet rikkaliku loomastiku ja taimestikuga metsade asukohtadest. ·Rakendatud inventeerimismeetod tõstab laiema üldsuse teadlikkust metsaökoloogia ja metsamajanduse koostoime kohta. ·Inventeerimine aitab tulevikus korraldada seiret spetsiifiliste loodusväärtustega metsades. 4. Vääriselupaikade kontseptsiooni areng Eestis tausast Okupatsiooniperioodil korraldas meie metsade majandamist ja loodusressursside kaitset Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium ning selle haldusasutused kontrollisid arvestatavat osa infrastruktuurist. Üksuste piirid ei kattunud rajoonide omadega ja seetõttu ei saanud kohalikud võimumehed mõjutada ministeeriumis väljatöötatud tervikliku looduskaitse ja metsamajandamise poliitikat. Eestimeelne ministeerium pidas looduse kaitsmist sageli tähtsamaks, kui Moskva riigiplaanile
Enamus eestlasi paraku leppis valitseva olukorraga. Julgemad siiski vahetasid keelatud kirjandust, protesteerisid avaliku venestamise vastu, eksponeerisid rahvussümboolikat, levitasid riigivastaseid lendlehti ja osalesid meeleavaldustel. Paremas olikorras oli rahvakultuur. Aktiivselt viljeldi rahvuslikku käsitööd, võimude toetusel korraldati laulu- ja tantsupidusid. Vaatamata usuvastasele propagandale tähistati kogu okupatsiooniperioodil jõulusid. 1960. a. tugevnesid eestlaste kontaktid läänega, kus otsiti vastukaalu nõukogude ideoloogiale. Põhja-Eesti elanikele avas akna maailma Soome televisioon. Eestis hakkasid käima välisturistid ning lojaalsetel kodanikel õnnestus käia välisreisidel. Eesti kultuurielu lahutamatuks osaks on üldlaulupeod. Nõukogude ajal oli laulupidu poliitilise iseseisvuse kaotanud rahva massiüritus, mille kaudu sai säilitada eestlust ja viljeleda rahvuskultuuri
Lisa 2. Saksa riigimark Tsaarirubla Duumarubla Kerenskid Soome mark 31 Maksuabinõudeks kuulutatud võlakohustus Rahavarude täiendamiseks välja antud veksel Eesti vabariigi kassatähed 32 Marga pangatähed 33 Lisa 3. Eesti kroonid ja mündid 1928. aastal 34 35 Lisa 4. Okupatsiooniperioodil käibinud väärtused Saksa Riigikrediitkassa 20 marka Eesti 5 punkti Nõukogude Liidu 25-, 50- ja 100-rublane 1961.aastal 36 Lisa 5. Eesti raha 1992-2011 37 Hiljem muudetud kujundusega kupüürid 38 Lisa 6. Euro pangatähed Euromüntide ühine külg 39 Euromüntide rahvuslik külg Soome
1941 Saksa okupatsiooni ajal oli õitsenga ka eesti graafikas. Mitmed Eduard Viiralti graafilised lehed muutusid suure üldistusjõuga sümboliteks väljendades ajastu ärevust ja traagikat, aga ka usku Eesti püsimisse. Joonis.... Eduard Viiralti graafilised lehed "Eesti neiu" 1942 ja "Viljandi Maastik" 1943 Poliitiline terror tabas mitmeid kunstnikke väga raskelt mõlemal okupatsiooniperioodil. 6. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5
Eesti lõunapiir. Kerkis esimest korda päevakorrale seda piiritleda 1917. aastal, kui Venemaa AV andis Eestile autonoomia. Esialgu jäi ajutiseks piiriks maakondade piir. Selles samas 30. märtsi määruses öeldi, et koostatakse piirikomisjon ja see paneb tulevase piirijoone paika. Komisjon algas oktoobri alguses 1917. tegevust, aga vahele tulid kõikvõimalikud poliitilised sündmused ja jaanuaris 1918 toimus komisjoni laialisaatmine. Saksa okupatsiooniperioodil ei toimunud piiri osas mitte mingisuguseid nihkeid, seetõttu puudus ka vajadus piirikomisjon töö taasalustamiseks. Vastuolud tekkisid juba 1917. a moodustatud piirikomisjonis - vastuolu Valga linna pärast. 1917. a oli Valga linnas eestlasi rohkem kui lätlasi. Mõlemad pooled väitsid, et Valga majandus moodustab ühtse terviku just nende majandusega. Mõlemad pooled tähtsustasid Eesti ja Läti kultuuritööd, mis Valgas tehakse
annaabi.ee 
