Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul
kogukondadesse kus hakkasid tekkima sarnased maailmavaated ja dialoogid elu hõlbsustamiseks ja teadmiste arenguks. Läbi aja ja keele arenesid kauplemine ja põllumajandus ning ühiste plaanide korraldamine. Keele arengu ja suhtluse tekke käigus kaasnes ka selle ühtlustava ja ühendava mõju mõistmine ning eri maa aladel hakati läbi ajaloo ka sunniviisiliselt ühist keelt suhu suruma. Näiteks Eesti puhul kahekümnenda sajandil, peale eri okupatsioone ja lõpuks Nõukogude Liidu jäämist, muutus Eesti riigi ametlikuks keeleks vene keel just lootusega, et kui me kõik räägime vene keelt kaob ka eestlus kui rahvuse tunnetus koos meie alal räägitava keelega. Kuigi läbi keele mõistavad inimesed teineteist paremini on see ka peale ühendamise hukutav. Kui inimesed teineteist mõistavad aga ei mõista teineteise maailmavaateid tekivad konfliktid mis varieeruvad. Tekkinud vastandumine
asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muinasaeg 8 suuremat maakonda (Saare-, Lääne-, Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. saj Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Eesti ala läks võõrvõimude alla. alguseni Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45)
hoogustumine ning laienemine tegi võimalikuks eestlaskonna rahvuslike eesmärkide saavutamise, kindlustas ühtekuuluvustunnet ning sai oluliseks kogu ühiskonnaelu suunamisel. Olulisim on, et omaalgatuslike organisatsioonide võrgustiku näol lõid eestlased endale võimalused osaleda omavalitsuste kaudu avalike asjade korraldamisel. Inimeste koostöötahe tegi võimalikuks Eesti riikluse rajamise ja selle taastamise pärast okupatsioone. Kodanikeühendused on praegugi vajalikud selleks, et kindlustada kõiki elanikke hõlmava demokraatliku protsessi jätkuvus Eestis. Meie traditsioonidele vastab arusaam, et vaba indiviid ja riik pole vastased, vaid partnerid. Esimeses peatükis annab autor ülevaate kodanikuühiskonna olemusest, teises peatükis Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist, kolmandas peatükis kodanikualgatuse toetamise arengukavast ning neljandas peatükis kaasamisest. 1
lepingu kuupäev, MRP(kuupäev) Baaside aeg sai alguse 1939 ja lõppes 1940 aastal. 1940. aastalsai alguse Eesti okupatsioon. 23.septembril. 1939 sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise pakt ( nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid sõjaväe vaaside loomiseks. MRP kuupäev : 23.08.1939 21. I Nõukogude okupatsioon ja Saksa okupatsioon: aeg, iseloomusta ja võeelda mõlemaid okupatsioone. 22. II Nõukogude okuaptsioon : aeg, 1944. aasta sündmused, tagajärjed Eestile. Aeg : 1944-1991 1944.aasta sündmused : 30.01.44 – üldmobilisatsioon veebraris 1944 – rajasid nõukogude üksused Auvere sillapea ning lõikasid läbi Tallinn-Narva raudtee. 06.03.44 – Narva linn hävitati tielikult. 09.03.44 – Tallinna pommitamine. 22.09.44 – vallutatakse Tallinn ning seejärel kogu Lääne-Eestis. Tagajärjed: 20.08
näiteid. Kirjeldadakse merereisi, üldist olukorda, põgenemise põhjusi. Sõjast eemal olnud Rootsi nägi esmakordselt näost näkku sõjatsoonis olnuid. Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine. Humanismist kantud suhtumine merelt tulijate vastu nii avalikus sõnas kui ametivõimude esindajate, organisatsioonide ja üksikisikute poolt äratas tänutunde ja ja lõi soodsa õhkkonna uue maa ja ta rahva suhtes. Pärast sõdu ja okupatsioone, hirmu ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata. Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist, kogudused jt. organisatsioonid korraldasid põgenike esialgset vastuvõtmist suure energia ja heatahtlikkusega. Muretseti toitu, peavarju, arstiabi, kui seda vajati. Korraldati esialgsed majutuskohad, organiseeriti provisoorsed läbikäigulaagrid, milledele järgnesid karantiinlaagrid.
Juhtimine karm Planeerimine täpne Ettevõtte suurus hiiglaslik Tööpoliitika karm Kollektiviseerimine karm Kurnamine tõsine Ajalugu Page 67 KK 28. märts 2011. a. 8:41 Okupeerimise etapid 23aug1939 28sept1939 16juuni1940 17juuni1940 21juuni1940 6aug1940 Nõukogude okupatsiooni 1. aasta Sise Välis Maj Saksa okup Sise Maj Võrrelda okupatsioone Ajalugu Page 68
annaabi.ee 
