Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised.............................................................................
E. Hubel 14.01. Tartu vabastamine (soomusrongid) 1)Eesti on tekkinud ja püsima jäänud 16.01. Narva vabastamine, kuni 19.01 2)15 miljoni kuldrubla 25.veebr.1918 11.nov Saksamaa okupatisoon lõpp Eestis Compiegne'i vaherahu 3)Piirileping Vabadusõja võidu põhjused: Kuperjanovi üksused, Venemaal kodusõda, Johann Laidoneri sõjaplaan, välisabi: Soome mehed, 4)opleerimine (inimesed tagasi) Inglise laevastik, soomusrongid, Kaitseliit 5)TÜ varad tagastada
Manifesti koostajad olid Kukk ja Peterson. Manifesti ettelugemisele 23. veebruaril Pärnus päästekomitee ei jõudnud. Pärnus oli II Eesti polgu III pataljon, nii oli see turvaline. 24. veebruar on Eesti vabariigi sünnipäev, sest sellel päeval pandi ametisse esimene Eesti valitsus Ajutine Valitsus, mille juht oli Päts. Reaalselt ei saanud Ajutine Valitsus tegutsema hakata, sest järgmine päev okupeeriti Tallinn sakslaste poolt ning algas Saksa okupatisoon. Osa okupatisooni põhjusest oli see, et Venemaa oli Saksamaaga sõlminud Brest rahulepingu, mille tõttu sai Saksamaa loa okupeerida Venemaa lääneosa. Palju, mis oli saavutatud, kadus. Rahvusväeosad saadeti laiali. Asjaajamiskeeleks sai jälle saksa keel, mistõttu ametnikeks said sakslased või baltisakslased. Mõned iseseisvumisega seotud poliitikud vangistati. Saksa riik Eesti Vabariiki ei tunnistanud, kohalikud baltisakslased soovisid võimu oma kätte saamist ja oli idee luua
juks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekrteriks sai Karl Sre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. mberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi kigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle kigega nus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo ks kige jhkram sndmus - 1941. aasta 14. juuli massikditamine. Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaved vlja surunud tervitati neid alguses suure rmuga kui pstijaid Nukogude Liidu vimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele mrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Lti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Me. 4
Esimeseks sekräteriks sai Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni. 7. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega - maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks. Kolhooside loomine. 8. Kuna inimesed ei olnud selle kõigega nõus siis tuli neid hirmutada ja sellest ka Eestimaa ajaloo üks kõige jõhkram sündmus - 1941. aasta 14. juuli massiküüditamine. · Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaväed välja surunud tervitati neid alguses suure rõõmuga kui päästijaid Nõukogude Liidu võimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele määrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Läti, Leedu ja Valgevene. 3
annaabi.ee 
