plaatinametalle ning vaske ja niklit. 1819.a. leiti plaatinat Uuralis ja aasta hiljem hakati teda tootma 3-, 6- ja 12-rublaste müntide vermimiseks. Suuremad kümnenaelased eheda plaatina kamakad saadeti siiski ettenägelikult Peterburi Mäeakadeemia muuseumi. Ühe suure tüki saatis tolleaegne Venemaa rahandusminister krahv G. Von Cancrin rohkem küll poeedi ja riigimehena tuntud mineraloog J. W. Von Goethele, kes pidas seda oma rikkaliku kogu üheks kõige hinnalisemaks ehteks. Kuni Oktoobrirevolutsioonini andis Venemaa valdava osa maailma plaatinatoodangust (1913. a. 93,5%). Plaatinat oli nii palju, et Venemaal toodeti isegi väga korrosioonikindlat ja kõva plaatinaterast, millega sai lõigata klaasi ja raiuda rauda.Kahe maailmasõja vahel tõusis esikohale Colombia (1921. a. 60% maailma toodangust). Praegu on läänemaailma suurim tootja kindlalt Lõuna-Aafrika Vabariik, kus plaatinat kaevandatakse üle 100 tonni aastas. Järgnevad Kanada
olla ainult valgustatud osa täiendvärvuses (sellised täiendvärvuste paarid on punane-roheline, sinine-oranz ja kollane-lilla). Nii jättis kogu maal eredavärvilise mosaiigi mulje ega meenutanud enam kuigivõrd looduses nähtut. 5 * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 6 Ajavahemikul Pariisi Kommuunist kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini (1917) muutus kunstis eriti märgatavaks lõhe ametliku kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Ametlik kunst lähtus klassitsislikest põhimõtetest. Sõltumatute kunstnike rühma moodustasid väike grupp noori kunstnikke, kes olid kogunenud Pariisi kõigist ilmakaartest. Igaühel neist olid omad lootused ja tõekspidamised, millele püüti väljendust leida kunstis. Nii tekkisidki üha uued ja uued kunstivoolud. Uued stiilid esinesid kõrvuti ja täiendasid ning mõjutasid teineteist
Selles situatsioonis võis tegelikult praktiliselt iga poliitiline partei, mis lubas neid probleeme lahendada, masside poolehoiu saada ja võimule tulla. Sellest võimalusest haarasidki Lenini juhtimisel kinni bolsevikud. 29 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 30 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 128 15 Tee Oktoobrirevolutsioonini ja Oktoobrirevolutsioon Enne kui revolutsiooniteekonnaga edasi lähen, peatuksin põgusalt talu- ja töölisrahva elul ja olul, ning tagamaadel, millede kokkulangevus aitas kaasa Ajutise Valitsuse kadumisele ning Nõukogude võimuletulekule. Talurahva poliitiline teadvus oli 1917. aasta kevadel ja suvel veel küll madal, aga ei maksa liialdusi teha tegeliku kultuurilise ja poliitilise isolatsiooni kohta külades. Tsarismi viimastel
Nõukogude ajal võtsid venelased endale perekonnanime. Ida-Slaavi nimemallile on omane kanooniline nimemalli väike hulk: keskmiselt on laias kasutuselt on olnud 40–50 mehe- ja naisenime, kuna õigeusukirikul oli omaette kanooniline nimistu. Nimistus olid ka keerulised kreeka laenud, kuid rahvale sobisid neist vaid mõnikümmend, mida kasutati ka valdavalt. Kanoonilisi nimesid pidi kasutama kuni oktoobrirevolutsioonini, mil see polnud enam kohustuslik. 1920ndatel eksperimenteerisid paljud venelased nimedega, nt Vladimir+Lenin=Vladlen, Pjatšvet (st viisaastak nelja aastaga). Revolutsiooniaegne nimemood taandus hiljem. Tänapäeval kasutatakse euroopalikumaid nimesid, eriti torkab see silma eestivenelaste seas, kus keeleline kuuluvus ei ilmnegi. Vene eesnimedele on omane deminutiivid (hellitusnimed), nt Ivan = Vanja, Vanjuk, Ivaš, Ivaška
puudus (sõltuvus Vene teraviljast) Algasid streigid tööliste ja maaproletariaadi hulgas. Rahva lõhenemine 1917 Kuna venestatud politsei oli desarmeeritud, probleemiks korra garanteerimine. Valge (=kaitseliitude)-punakaartide algus (tööandjad VS töölised, kodanlus VS sotsialistid) Valgekaaride eesmärgiks Vene sõjaväe väljasaatmine Soomest tulevase iseseisvusvõitluse ajal, hiljem ka võitlus punakaartide vastu. Punakaardid Vene sõjaväe (kuni oktoobrirevolutsioonini) ja Soome kodanluse vastu. SDP´s lõhe parlamentalismi pooldajate/revolutsionääride vahel ja radikaliseerumine. Iseseisvumis- ja kõrgeima võimu küsimus 1917. a. enne Vene oktoobrirevolutsiooni Kõik parteid arvasid, et Soome peab lähemas tulevikus iseseisvuma, aga vaieldi, kuidas ja millal? SDP ja kodanlikud iseseisvusaktivistid: kõrgeima võimu peab Soomes kiiresti andma parlamendile ja vene ajutisele valitsusele kuulub vaid välispoliitika ja sõjandus. Kodanlike parteide
annaabi.ee 
