1913 liitub Türgi. Antant: Prantsusmaa soovis kärpida saksa mõjuvõimu; Venemaa konfliktid Türgiga; Inglismaa huvide kokkupõrge Aafrikas. Isikud ja nende roll ajaloos: Nikolai II, Pjotr Stolõpin. Pjotr Stolõpin: peaminister pärast 1905. a revolutsiooni Agraarreform: lammutatakse külakogukond; tekivad iseseisvad talud; tekib eraomand. Nikolai II vene viimane tsaar. 1917 kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt. 17. okt allkirjastab tsaar oktoobrimanifesti, lõi riigiduuma. 17. oktoobrimanifest (õpilane oskab tuua ka seoseid eesti ajalooga). -sõnavabadus -koosolekute pidamise vabadus -ühinemisvabadus (võimalik asutada poliitilisi ühendusi; erakondade,parteide teke) Eestiga seos: Eestis toimusid ka rahutused, Põhja-Eestis mõisate rüüstamine. Eestis tekkisid ka parteid, vabadusi laiendati. Lõpuks viis see iseseisvumiseni. Sündmus ja selle tähtsus: 9.01.1905, 16.10.1905. 9.01.1905 Verine pühapäev
aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi, lubati asutada parteisid 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Tähtsamad sündmused Eestis: · 16
-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Revolutsiooni eesmärgid Eestis Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel:
Eesti rahvas võttis lipu väga kiiresti omaks, kuna nende värvidega tekkis inimestel side. Nüüd, kui eestlastel oli kujunemas tugev rahvussümbol, mille kaudu näidata ennast iseseisva kultuurilooga rahvana, ei tähendanud see siiski seda, et igal pool hakati demonstratiivset lippu lehvitama ja nõudma suuremat enesemääramisõigust. Aeg oli veel liiga raske. Esimest korda toodi sinimustvalge lipp avalikult välja 19. oktoobril 1905, kui korraldati meeleavaldus tsaari oktoobrimanifesti toetuseks. Meeleavaldusest peale muutus sinimustvalge lipu väljatoomine järjest tavalisemaks. See oli kõige selgem oma iseseisvumissoovi väljendus. 1917. aastal, kui eestlased nõudsid omale suuremat autonoomiat, võis lippe juba kõikjal lehvimas näha. 23. veebruaril 1918 kuulutati meie lipu lehvides välja juba Eesti Vabariik. Vabadussõja ajal kinnistusid need kolm värvi üha rohkem rahva teadvusesse. Samas on meie lipulugu
Koostati märgukirju, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ja omavalitsuse,-kooli,- kiriku,-ja maareformi. 7. okt. - üleriigiline poliitiline üldstreik 14. okt Eesti töölised ja üliõpilased ühinevad poliitilise üldstreigiga. 17. okt. - keiser andis välja "Oktoobrimanifesti", milles lubati 16. oktoober Tallinnas uuel turul tulistati konstitutsiooni ja seadusandliku võimu rahva meeleavaldusel. 94 inimest sai surma ja parandamist. Lubati ajakirjanduse,- ja 200 haavata. sõnavabadust.(Baltimaades poliitiliste erakondade moodustamine) 21. oktoober ukaas poliitvangide vabastamise kohta 22. oktoober ukaas Soome autonoomia taastamise kohta 3.november valitsuse teadaanne talupoegade 22. november Liivimaa kubermangus
Veel olid rahulolematud monarhistid, kelle meelest tsaarivõimu piiramist ei tohiks olemas olla. Nad moodustasid oma paremäärmuslikke organisatsioone, mille ühine nimi on Mustsada. Nad kavandasid terroriakte, mis oli suunatud eelkõige liberaalsete vaadetega inimeste vastu. Tsaarivalitsus kasutas sotsialistide vastu vägivalda, et see maha suruda. Mustsada sai tegutseda tsaarivalitsuse vaikival heakskiidul, sest nad tegutsesid suurema tsaarivõimu nimel. Pärast Oktoobrimanifesti kasutas tsaarivõim sõjaväge revolutsiooni mahasurumisel ning nad saadeti tööliste ja talupoegade vastu. Mitmetes piirkondades kehtestati sõjaseisukord, kus väljaastumised võimu suhtes olid keelatud. 1906. aastal valiti ja tuli kokku esimene riigiduuma. Üks duumasaadik esindas 80 000 töölist, 2000 mõisnikku ehk mõisnike puhul oli esindatus suurem, tööliste puhul väiksem. Esimest duumat
annaabi.ee 
