ja kesier loobus 2.(15.) märtsil 1917 troonist oma venna Mihhaili kasuks. Viimane, kellel samuti mingit toetust ei olnud, loobus troonist kohe peale seda. Võim läks Riigiduuma poolt moodustatud Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus: Loodi Venemaa valitsemiseks keisrivõimu lõpu ja põhiseadusliku assamblee kokkutuleku vahelisel ajal. Sinna kaasati kõik tähtsamad sõja jätkamist pooldavad liberaalsed, tsentristlikud ja vasakparteid (kadetid, oktobristid, progressistid, esseerid). Peaminister vürst Georgi Lvov (1861-1925): mõõdukas liberaal, ametis juulini 1917 Välisminister Pavel Miljukov (1859-1943): liberaal, kadettide juht, ametis maini 1917 1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht
keiser, isamaa ja õigeusu kirik. Tsentrumi parteisid oli ka terve hulk. Erinevalt parempoolsetest, mis ei suutnud praktilises tegutsemises ühist keelt leida, suutsid algusest peale paremini teha omavahelist koostööd. 1915 jõuti nii kaugele, et Riigiduumas sündis tsentrumiparteide ühendus- progressiivne/edumeelne plokk. Nime sai Progressiivse Partei järgi, oli ise suhteliselt väike erakond, olulisemad olid kaks suuremat ülevenemaalist erakonda. Ühelt poolt oktobristid- 17. Oktoobri Liit, ühendas liberaalselt meelestatud majandusringkondi- pankureid, tööstureid, kaupmehi. Eesotsas tuntud rahandustegelane Aleksander Gutškov. Teiseks suureks osiseks oli Kadettide partei- Konstitutsioonilised Demokraadid. Esindasid liberaalset maailmavaadet, nende juhtkonnas domineeris selgelt Vm liberaalne haritlaskond. Nende liidriks oli tuntud Vene ajaloolane Pavel Miljukov. Vm oli ennekõike talurahvaühiskond, võinuks oletada, et poliitikas hakkavad ilma tegema
Sevastoopolis puhkes ülestõus SMITHI juhtimisel. Ülestõus puhkes ka soomuslaeval Botjomkin. Oktoober. Ülevenemaaline poliitiline üldstreik. Töötasid ainult haiglad ja veevärk. 17. oktoobri manifest: Lubati rahvale anda demokraatlikud vabadused. Inimestele lubati isikupuutumatust. Lubati laiendada valmisõigust. Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament). Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid: Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905.) Oktobristid pooldasid konstitutsioonilist monarhiat. Kadetid konstitutsioonilist demokraatiat. Sotsiaaldemokraadid - juht Plehhanov. Lõhenesid 1903 kaheks: Bolsevikud - enamlased. Mensevikud - vähemlased. Anarhistid - juht Bakunin. Mustsada liikumine - tsaari võimu ägedad toetajad. Koosnes põhiliselt asotsiaalidest ehk lumopenproletariaadist. Korraldasid linnade tänavatel pogromme revolutsionääridel. Detsember. Toimusid relvastatud ülestõusud mõnedes Vene linnades (Nt Moskvas).
inimest. 1905. a lõpukuudel hakkasid tegutsema ülevenemaalised parteid "Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei"- Mille populaarsus tõusis Tallinnas. Jätkuvalt takistas nende kahe organisatsiooni ühinemises "Kas on vaja iseseisvat parteid või on vaja jääda üle venemaaliseks parteiks?". ~ 1000 liiget. Tartus, Tallinnas, Narvas hakkasid tegutsema sotsialistide revolutsionäärid. 17 oktoobri liit ehk oktobristid hakkasid tegutsema. Liivimaa kubermangus tegutses Balti konstitutsiooniline partei ja Eestimaa kubermangus Eesti konstitutsiooniline partei (Balti-saksa parteid). Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine: Kutsuti kokku üle Eestilise koosoleku hiljem kutsuti seda "Rahvaesindajate kongressiks." Pandi paika, et kõik linnad võivad saata kongressile 4 esindajat. 2 võisit olla kõrgemat kihti ja 2 lihttöölist
maaküsimuse lahendamise osas. Vene historiograafias revolutsiooni lõpp Venemaal. 03.06 valimisseadusega anti senisest suurem esindatud jõukamatele kihtidele ja vene rahvusele. Eestis tähendas see seda, et kubermangu valimiskogus läks jäme ots baltisakslaste kätte. Venelaste ülekaal saavutati nii, et osa vähemusrahvustest jäeti valimisõigusest ilma. III riigiduuma 1907-1912 Martin Schulzenberg Aleksander Terras 1. kohal Oktobristid IV riigiduuma 1912-1917 Jüri Oras Jaan Raamot Piimaühistud 1913. a. Seisuga oli Eestis 135 masinaühistut, 131 piimaühistut, 111 ostu- müügiühistut, 99 pangaasutust. Seltsiliikumine Kõik juba varem tekkinud seltsiliikumised püsisid. Pärast 1905. aast rev-i tekkis Eestis juurde rohkem kui 30 Põllumeeste Seltsi. 1910 loodi Eestimaa Põllumeeste Keskselts 1913 Põhja-Liivimaa põllutöö keskselts. Karskusseltside arv kasvas I MS eel. Samas hakati üha rohkem keskenduma oma
annaabi.ee 
