Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). 590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I). Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikus pruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga.
leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikus pruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga.
Helid erinevad teineteisest ühel ja samal ajal esiteks krooma (chroma) poolest, mida väljendavad noodinimed, ja teiseks nn psühhofüüsilise kõrguse poolest (height), mida väljendab kuuluvus ühte kindlasse oktavisse.91 Helikõrguse selliseid omadusi, mida väljendatakse noodinimede erinevuse abil, nime- tatakse heli kroomaks ning neid kujutatakse joonisel paikneval horisontaalsel tasapinnal. Samanimeliste helide võimalikku kuulumist erinevatesse oktavitesse, mis oleneb heli psühho- füüsilisest kõrgusest, väljendab joonisel vertikaalne mõõde. Näiteks kõikide do-de sarnasusele üksteisega osutab nende paiknemine horisontaaltasapinnal ühes ja samas kohas, erine- vates oktavites asuvate do-de erinevusele osutab aga nende erinev asukoht püstteljel. Teised uurimused on näidanud, et meloodiate meeldejätmise seisukohast näib nende kõige olulisemaks tunnuseks olevat hoopis kontuur omamoodi meloodia "konspekt". Selle
ühel ja samal ajal esiteks krooma poolest, mida väljendavad noodinimed, ja teiseks nn psühofüüsilise kõrguse poolest, mida väljendab kuuluvus ühte kindlasse oktavisse. Oktavi ekvivalents-oktavi vahekorras olevad helid peavad taju jaoks olema teineteisega paljuski sarnased. Meloodiate meeldejätmise seisukohast jääb meelde kontuuri abil, mitte krooma abil. Seda soodustavad meloodias kõrvutiasetsevad intervallid. Kõigepealt jaotatakse sagedusala oktavitesse, siis kultuurist lähtuvalt eristatakse 5t-7t astet, mis vastavad pentatoonilisele ja diatoonilisele helireale. Et seal paremini orienteeruda, kasut.tavaliselt kaht erinevat intervalli. Pentatoonilises helireas on nendeks s.2 ja v.3, diatoonilises helireas aga s.2 ja v.2. Tänapäeva muusikas on kasutusel kromaatiline helirida kus on 12 pooltooni. Kolm peamist häälestussüsteemi:1)Pythagorase-tugineb oktavile
kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet kirikumuusika 3) renessanssmuusika. · Gregoriuse laul 590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I). Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga.
annaabi.ee 
