kreekakeelsest sõnast (chorda - pillikeel). Klavikord on vanim klahvpill oreli ja klavessiini järel, see leiutati 15. sajandi alguses. Klavikord oli populaarne 16.18. sajandil, peamiselt saksakeelsetel aladel, Skandinaavias ja Pürenee poolsaarel. Pill kadus laiemast kasutusest 19. sajandi keskel, kuid sama sajandi lõpus taaselustas Arnold Dolmetsch klavikordide ehitamise. Enamik enne 1730ndaid ehitatud pillidest olid väikesed 3-4 oktaaviga, hiljem oli oktaave 5-6. Ajalooliselt kasutati klavikordi laialdaselt harjutamise pillina või abivahendina komponeerimisel. Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt renessanss-, barokk- ja klassitsismiaegse muusika fanaatikud. Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord. Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult
,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamismotiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma testamendis päranduse nii sõpradele kui vaenlastele. Kingituste all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik iroonia, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", kus on rohkem oktaave. ,,Suures testamendis" on ka muus vormis luuletusi, nt ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellelähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades tihti rõhutatud kontraste ning detailset kirjeldust. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant ka nukraid ja lüürilisi toone. Villoni looming on isikupärane, tema nuttev luule on vaimustanud hiliseid klassikuid. 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust
,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamise motiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes oma 'testamendis' 'päranduse' nii sõpradele kui vaenlastele. 'Kingituste' all võib silmas pidada konkreetset pilget, mis kord on sõbralik irooni, kuid kord lõikav ja kibe satiir. Sarnaselt läheneb Villon ka oma peateoses ,,Suur testament", milles on märksa rohkem oktaave. Samas on ,,Suures testamendis" ka muudes vormides luuletusi, näiteks ballaade. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja sellele lähedane meelolu. Villon vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutades sagedasti rõhtutatud kontraste ning kirjeldades detailselt. Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga isikupärane ning tema nuttev luule on vaimustanud paljusid hiliseid klassikuid.
aastal, räägib värsseepose vormis portugallaste avastus- ja vallutusretkedest. Tema surmapäev 10. juuni on Portugali rahvuspüha. Tähtsaim Portugali kirjandusauhind, Prémio Camões, on tema järgi nime saanud. Teosed eesti keeles: Renessansi kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1984: katkend eepose "Lusiaadid" kuuendast laulust (lk 239245) ja Sonett (lk 246), portugali keelest tõlkinud Ain Kaalep; Villem Alttoa kommentaarid lk 664665 "Lusiaadid": oktaave teisest laulust. Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna: Enn Vetemaa Looming 2002, nr 6, lk 879882 201 José Saramago José de Sousa Saramago (sündinud 16. novembril 1922) on portugali kirjanik ja ajakirjanik. 1998. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia. José Saramago on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid ja luulet. Tema kirjanduslikuks
lugematuist tornidest vahetpidamata hoovab, mis lainetab, hõljub, hüpleb, linna kohal tiirleb ja läkitab kõrvulukustavaid helilaineid teisele poole horisontigi. Kuid see harmooniameri pole sugugi kaootiline. Kui suur ja sügav ta ka poleks, ei kaota ta oma läbi-paistvust; te näete kellatornidest iga heliderühma eraldi üles vingerdavat. Te võite kuulda nende dialoogi, kord suure kella sügavat bassi, kord väikese kella kriiskavat tenorit; te näete oktaave ühelt kellalt teisele hüppavat, näete, kuidas hõbekellalt tõusevad tiivulised, kerged, vilistavad helid ja kuidas puukellalt alla langevad katkised, tömbid kuminad; te naudite nende keskel Saint-Eustache'i seitsme kella rikast, pidevalt tõusvat ja alanevat heliredelit, näete, kuidas sellest läbi vilksatavad kolrne-nelja siksakina mõned selged ja nobedamad noodid ja siis äkki jälle välkudena kustuvad
annaabi.ee 
