Efektoorsed hormoonid Annavad verre sattudes toime sihtorganis antidiureetiline H. ADIURETIIN e -suurendab vee tagasiimendumist neerude VASOPRESSIIN (AD) kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket AV! -uriini kontsentreerumine HÜPOTAALAMUS OKSÜTOTSIIN e OKSITOTSIIN -> emaka ja tupe kontraktsioone ja piima -vaheaju osa äraandmist imetamisel Glandotroopsed hormoonid Mõjutavad hüpofüüsis hormoonide tootmist LIBERIINID -vallandavad hüpofüüsi e.s. hormoonide tootmise STATIINID -pidurdavad hüpofüüsi e.s. hormoonide tootmist
Joodud vesi- värativeen (muutub hüpotooniliseks)- maksa, võtab H2O oma rakkudesse. Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad
Tõusu(hüperosmootse) ja ka vedelikumahu vähenemise korral.veebilnassi retseptorid=vaheaju osmoretseptorid SISESEKRETSIOON *Hüpofüüsi eessagar : AKTH/ACTH (adrenokortikotroopne hormoon); TSH e. türotropiin; STH e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH e. follikulotropiin; LH e. luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin.
*Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin.
Seks jääb siiski sellele õnnetundele alla oma mõnuaistingu poolest. Olla olemas on parem kui seks. Oma eksisteerimist ja selle võimalust Universumis tunnetada saab parema „kaifi“ kui seda annab seks. Orgasm ehk seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. See on ülima heaolu psüühiline seisund, mis tuleneb sügavast alateadvusest ja on teadvusele kontrollimatu. Seda seisundit juhib hormoon nimega oksitotsiin. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokkutõmbed suguelundite piirkonnas, ümber seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka teiste tahtmatute mõjudega nagu näiteks eufooria, sagedane häälitsemine ja lihaste spasmid muudes keha piirkondades.
annaabi.ee 
