SISSEUHTE HORISONT (B) kantakse sellesse horisonti. Kollakas värvus. On pärit mulla mineraalne lähtematerjal. LÄHTEKIVIMID (C) Mulla kõige viimane horisont. Eesti tingimustes peamiselt peakivi ja liivakivi. Ei esine lagedal alal, sest tekib peamiselt KÕDUHORISONT (O) oksaraagudest ja muudest taolistest materjalidest. Vee ja orgaaniliste ainete rikas. Tuhavaene TURBAHORISONT (T) soomulla horisont. Muld põhjavee kõrge taseme tõttu suurema GELISTUNUD HORISONT (CG) osa aastast märg. Esineb õhupuudus. MAAILMAMULLAD TUNDRAVÖÖND Mullateke aeglane
metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesitsemine algab aprillis. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1-10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Mõnikord võib katus ka puududa, kuid sedasorti enesekindlus on iseloomulik vaid esmaspesitsejatele. Puuokste puudumisel võib harakas pesa punuda ka kõikvõimalikust olmeprahist. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5-8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest
tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. Eluviis Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija.Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, kuid metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäetud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on ehitatud lehtede, sambla ning harilikult kaheks ruumiks jaotatud. Varjupaigaks kõlbavad lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäetud pesad.Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lühike, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti- ja novembrikuu vahelisel perioodil vahetub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed
15.Mis on nende laanemetsa tüüpiliste rohttaimede nimetused? 15.Laanelill ja leseleht. 16.Mis on selle laanemetsa tüüpilise sambla nimetus? 16.Laanik. 17.Mida kuklased söövad? 17.Taimede seemneid, lehetäide nestet, kahjurputukaid 30 m ulatuses kuhilpesast. 18.Kes ohustavad metsakuklasi? 18.Linnud roherähn, imetajad metssiga. 19.Kuidas käbilind pesitseb? 19.Ta pesitseb ainsana kevadtalvel, kui käbid on küpseks saanud, kuid seemned pole välja pudenenud. Pesa teeb kuuse otsa oksaraagudest ja vooderdab. 20.Kes on see pesakastis või puuõõnsuses pesitsev putuktoiduline metsalind? 20.Must-kärbsenäpp. 21.Kes on see meie kõige väiksem, umbes 5 g kaaluv metsalind? 21.Pöialpoiss. 22.Mida orav sööb? 22.Kuuse- ja männiseemned, marjad, pähklid, tõrud, seened, linnumunad ja pojad. 23.Kes on orava looduslikud vaenlased? 23.Metsnugis, rebane, kullid. 24.Mille poolest erineb halljänese ja valgejänese välimus? 24.Talvel on valge valgejänes, pruunikashall aga halljänes
Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1...10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning
Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1...10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad
kohastunud ka lehismetsadega. Linnaparke asustavad oravad lasevad end väga tihti peost sööta, ent nende metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Väljaspool innaaega elab orav eraklikult. Külmade talvede ajal juhtub siiski, et ühes pesas elab mitu loomakest - kahtlemata seetõttu, et teineteist vastastikku soojendada. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäätud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on vooderdatud lehtede, sambla ja niinega ning harilikult kaheks kambriks jaotatud. Asendusvariandina kõlbavad varjupaigaks lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäätud pesad. Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lüheldane, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti ja novembrikuu vahelisel perioodil asendub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal
linnastunud kaelustuvid võivad meil isegi talvituda. Ränne Muidu on meigas rändlind, ta saabub meile aprilli algul ning lahkub oktoobri lõpuks. Harva nähakse mõnda üksikut lindu ka novembris. Enne rännet kogunevad suurtesse salkadesse. Toitumine Toit on peamiselt taimne. Toitub puuseemnetest, viljateradest, marjadest ning rohttaimede õrnematest osadest. Pesitsemine Kaelustuvi pesitseb puuokstel, kõige enam kuusel. Alates 15 meetrist ning kõrgemale rajab ta vastu puutüve peentest oksaraagudest küllalt lameda ning nõrga pesa. Lääne-Eesti puisniitudel kasutab pesapuudena ka tammesid, sangleppasid ja metsõunapuid, põõsastest kadakaid. Kaelustuvi pesitseb suve jooksul sageli kaks korda. Esimene kurn on mai algul, teine juuni keskel. Täiskurnas on tavaliselt kaks, karva kolm helevalge läikiva koorega muna. 7Kodukakk Strix aluco Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid
Ehmestiivalised on väikesed kuni keskmise suurusega (0,5-30, harva kuni 70 mm), veidi liblikaid meenutavad putukad. Rindmikule kinnitub kaks paari hõredalt karvadega kaetud tiiba, mis puhkeolekus pannakse seljale katusjalt kokku. Valmikutel esinevad rudimentsed lakkumissuised ning osa valmikuid ei toitu. Vastsed arenevad vees. Nende hulgas on röövvorme, segatoidulisi ja taimtoidulisi vorme. Osa liike "puruvanad" ehitavad enesele kaitsva tupe taimeosakestest, kivikestest, teokarpidest või oksaraagudest. Teised liiguvad varjatult veekogu põhjas. Kolmandad, kes elavad aeglase vooluga ojades koovad lehtrikujulise püünisvõrgu veehõljumi püüdmiseks. Süsteem põhineb peamiselt vastsete ja kodade ehitusel. 62. Ehmestiivlasi vaata eelmine küsimus. Liblikad. Eestis umbes 2100 liiki. Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad. Neile ühiseks tunnuseks on tiibu katvad soomused. Tiibu on kaks paari, mõnedel liikidel on need väga suured ja laiad, mõnede
annaabi.ee 
