Prillid ninal. 12. Kartulimardikas (lk95) Ilus triibuline. Tulevad tuulega Lätist. Korjamne iga pave. Vastsed (limased) toituvad lehtedest. Mardikas ja vastsed kahjurid (Mardikas vähem). Pritsimine insektitsiididega. Mitmeid kordi. Karantiini panna. Vaadata, et meie põld talle kodukohaks ei saaks pikemalt. 13. Porgandikärbes (lk97) Pikkusega kerge segadus. Kahjustaja vastne. 14. Porgandi lehekirp (lk98). Ära tee oksapuude lähedale porgandipeenart. Tiibadega ja hüppejalgadega putukad. 15. Sibulakärbes (lk98) Kahjustaja vagel 16. Sibulakoi - (lk99) Kahjstab sibula pealseid, teeb käikusid. 17. Õunapuu-õielõikaja (lk99) Valmik. Kärsga mardikas. Kahjstajad on vastne ja valmik 18. Õunamähkus (lk100) 19. Pirni lehekirp (lk102). Pritsida. Voi peab olema pikka meelega ja ootama lihtsalt. Kahjstatud vljade kogumine ja hävitamine. 20. Ploomimähkur (lk103) Tumepruunide eestiibadega
jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku
Musttihane Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Looduses tunneb ta hästi ära laia valge kuklalaigu järgi. Eluviisilt sarnaneb musttihane teiste tihastega: on niisama vilgas ja ripub tihti oksakestel pea ja selg allapoole. Eriti eelistab ta tegutseda kuuskede oksastikus. Väljaspool pesitsusaega on ta kõige seltsivam tihane, kes sügisel moodustab vahel isegi tuhandepealisi parvi. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka oksapuude seemneist, mida kogub koorepiludesse tagavaraks. Eestis on musttihane levinud ebaühtlaselt ning teda võib kohata suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või segametsad. Talveks meile jäänud musttihased tegutsevad oksas- ja segametsades, sageli koos tutt- ja põhjatihasega. Segaparvedes on musttihane üks liikuvamaid, eemaldub sageli ühe-või mitme kaupa parvest lühemaks või pikemaks ajaks, jäädes aga kutsehüüdude varal teistega kontakti. Kui aga mõni
Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. 10. Mis on säsi? Puidu keskosa, kust algavad aastarõngad. Tavaliselt tumedam. 11. Mis on säsikiired? Ei pruugi kõik ulatuda kuni säsini, kuid ulatuvad kõik kuni korbani. Ristlõikes moodustavad pikemaid või lühemaid radiaalseid jooni või ribasid. Radiaallõikes on säsikiired nähtavad mitmesuguste kõrgustega enamvähem läikivate ribade või täppidena. 12. Mis on mähk? Oksapuude külgmine algkude, mis võimaldab jämeduskasvu. 13. Mis on niin? Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid. 14. Mis on korp? Surnud taimerakkudest koosnev kattekude. 15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17
need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku
need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku
jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!)
annaabi.ee 
