*Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised. Õhulõhe laike pole näha. Soomuste peal õlinäärmed. *Käbi (~1), ovaalne, 6-8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige. 25) Thuja plicata hiigelelupuu *Võrsed nõtked ja pikad, jämedad. Võrset katavad soomusetaolised lehed. Soomuse peal piklik õlinääre. Allküljel valkjad õhulõhe laigud
Sugukond Käbid kerajad või Taxodiaceae väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad sooküpressilised ovaalsed. kergesti pikkade ribadena. Lehed okkataolised, lineaalsed või soomusjad, asetunud spiraalselt. igihaljad ühe- ja kahekojalised puud, põõsad. Koor õhuke, pikisuunas vaoline, liigiti nõrgalt Seemned valmivad 1. Käbid on kuni 4cm pikad,
Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra- Okkad/Soomused- Külgmised soomused Kolmnurksed, väljaulatuvad. Soomuste alumised küljed muutuvad talvel pronksjaks Käbid- ovaalsed või laimunajad, noorena sinihallid, vanana pruunid Kodumaal Jaapanis on liik looduskaitse all MIKROBIOOTA Microbiota decussata
Sammasjaid, püstjaid ja koonusjaid vorme paljundatakse ka seemnest. Thuja occidentalis 'Albospicata' Noorte võrsete tipud heledad (valged). Thuja occidentalis 'Aureospicata' Noorte võrsete tipud kollased, talvel muutuvad veidi punakateks. Kasvab kuni 3 m kõrguse koonusja võraga põõsana. Thuja occidentalis 'Rheingold' Koonilise või munaja võraga põõsas. Noored võrsed kuldkollased. Talvel väga dekoratiivne. Thuja occidentalis 'Ericoides' Tekkinud pungamutatsiooni tulemusena. Lehed okkataolised, kuni 1 cm pikad, lineaalsed, kinnituvad võrsetele võrdlemisi harvalt, männaseliselt või vastakuti, suvel rohelised, talvel pruunikad. Kasvab tiheda, kuni 2...3 m kõrguse, püstjate okstega põõsana. Külmakartlik. Thuja occidentalis 'Filiformis' niitjavõrseline elupuu. Tiheda keraja või laikoonilise võraga ja pikkade, niitjate kaarjalt rippuvate võrsetega kuni 1,5 m kõrgune põõsas. Suvel roheline, talvel pruunikas. Sobiv kasvatada üksikpõõsana. © Ivar Sibul 2007 2012.
a. mesitarud) materjaliks, paadiehituseks 18. Perekond ebaküpress (Chamaecyparis) ja mägiebaküpress (Chamaecyparis pisifera) Chamaecyparis - Igihaljad ühekojalised puud. Võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Perekonda kuulub 6 liiki Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). · Lehed soomusekujulised, teravatipulised, harvem ümaratipulised, alt enamasti sinakasvalgete ribadega, vormidel lehed sageli ka nõeljad (okkataolised) · Võrsed lapikud · Käbid kerajad, väikesed, läbimõõt 0,6...1,4 cm, soomused kilbikujulised. · puit on lõhnav, peene, ühtlase tekstuuri ja heade mehaaniliste omadustega (tugev, sitke), hästi töödeldav, vähedeformeeruv ning ilmastikutingimustele vastupidav. Puitu kasutatakse ehituskonstruktsioonide ja detailide (aknad, uksed, põrandad, sisepaneelid, välisvooderdus, sindlid) ning mööbli valmistamiseks, laevaehituses jm.
annaabi.ee 
