stromatoporoidid, kelle kivistisi leidub Saaremaal Siluri lademe lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine, mille välispind on tavaliselt ebatasane, tihti okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest poorsest massist, milles on palju erinevates suundades kulgevaid kanaleid ja õõnsusi ning okiste ja kiudude moodi skeletielemente. Veel on neile omane siseskeleti ehk –toese esinemine, mis koosneb põhiliselt okistest ehk spiikulatest ja need koosnevad kas räni-, lubi- või sarvainest. (fossiilid.info) Käsnad ei ole välja surnud ja on koloonialise eluviisiga. 3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid Stromatoporaadid elasid Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu meredes elanud väljasurnud käsnarühm. Neil oli basaalne lubiskelett, mille peal oli hästi õhuke pehme kude, mis kasvatasid skeletti kiht kihi järel suuremaks. Eestis leidub nende kivistisi palju Siluri lubjakivides
KLASS RIPSLOOMAD Kingloom, enamasti merevees, ka mage KLASS IMIKLOOMAD, ripsed vaid varasel argenust, kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. 1 RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht – vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes. Nn. irrigatsioonisüsteem. Sugutu kui ka suguline sigimine KLASS KLAASKÄSNAD ränidioksiidist okised, hapra ehitusega, sageli klaasisarnased, süvamere loomad n. veenusekorv KLASS LUBIKÄSNAD kaltsiumkarbonaadist okised, sageli vaasikujulsed, suhteliselt väikesed ja värvitud n viikkäsn KLASS: PÄRISKÄSNAD 90% käsnadest, mitmesuguse välimusega, sageli värvilised n pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn Alamriik: PÄRISHULKRAKSED
o) toitub taimedest. Käsna iseloomustavad jaotused: 1) Tunnused: … 2) Kus elab: … 3) Toit: … 4) Liikumine: … 4.2. Miks käsnad ei liigu? 4.3. Mis võimaldab sinul liikuda? 4.4. Missugune organ koordineerib sinu liigutusi? Ülesanne 5. Märgi lause (a-d) järele V, kui lause on väär, ja T, kui lause on tõene. Valed laused paranda eitust kasutamata. a) Eesti vetest võib leida jõekäsna, järvekäsna ja pesukäsna. b) Käsna toes koosneb kõvadest räni- või lubiainest okistest ning painduvatest sarvainest kiududest. c) Käsnade üks paljunemisviis on pungumine. d) Läbi suure ava käsna kehasse liikuv vesi kannab sinna toiduosakesi ja hapnikku, viib välja jääkained ning väljub väikeste pooride kaudu. Ülesanne 6. 6.1. Kirjuta käsnade tähtsus looduses. 6.2. Kirjuta käsnade tähtsus inimese jaoks. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 6 Peatükk 21. Ainuõõssed ja okasnahksed Ülesanne 1. 1.1
2. Hõimkond Ripsmekandjad ehk infusoorid- ripsmetega 2.1. Klass Ripsloomad enamasti merevees, ka mage kingloom 2.2. Klass Imikloomad ripsed vaid varasel argenust. kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik: Kõrvalhulkraksed 1. Hõimkond: Käsnad Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes. Nn. irrigatsioonisüsteem. Sugutu kui ka suguline sigimine. 1.1. Klass: Klaaskäsnad Ränidioksiidist okised. Hapra ehitusega. Sageli klaasisarnased. Süvamere loomadN.Veenusekorv 1.2. Klass: Lubikäsnad Kaltsiumkarbonaadist okised. Sageli vaasikujulsed. Suhteliselt väikesed ja värvitud.N.Viikkäsn 1.3. Klass: Päriskäsnad Mitmesuguse välimusega. Segaskelett. 90% käsnadest. N. pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn. Alamriik: Pärishulkraksed
Kasvult 1 mm kuni 2 m. Nad ei fotosünteesi, seega on loomad ja toituvad teistest organismidest, rakud rakukestata nagu loomadel. Käsn on pooriline, värvilised. Selgelt eristuvaid kehaosi pole. Liikuv vesi kannab nende vastseid uude kohta, paljunevad suguliselt. Pole kudesid ega elundeid. Nad ei liigu toidu saamiseks, vaid vesi liigub läbi tema. Pole närvisüsteemi. Käsna hoiab püsti sisetoes (kõvadest räni – ja lubiainest) okistest ja elastsetest sarvainekiududest võrgustik. Osad on ka pehme kehaga, nt pesukäsnad. Nad on looduses tähtsad biofiltrid, sest nad puhastavad vett, pakuvad teistele organismidele varju (väikesed vähid). Nad pole ka väga ise teistele toiduks, nt vaid mõned meriteod, kalad ja merikilpkonnad söövad neid. Osad on ka mürgised. Mõned käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis, nt noored krabid võtavad käsnad oma seljale, et
annaabi.ee 
