pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad • Silindriline keha • Paljud meenutavad kurki • Enamuse keha on pehme ja lihaseline • Okkad puuduvad
teada, et meritähed "imevad kallale tungides tühjaks paljusid limuseid". Meritähti tuntakse üle 1500 nüüdisaegse liigi, kes kuuluvad 300 perekonda ja 29 sugukonda. Toitumine ja seedimine Paljud, eriti madalmeres elutsevad meritähed on aktiivsed röövloomad, kes toituvad mitmesugustest limustest, vähkidest, ainuõõssetest ja teistest selgrootutest, sealhulgas ka okasnahksetest. Selle kõrval on süvaveeliste meritähtede seas väga levinud ka mudasööjad, kes neelavad põhjasetetest, milles nad elavad ja tarvitavad toiduks selles sisalduvaid orgaanilisi jäänuseid. (1) Saaklooma karbipoolmete lahtitõmbamiseks kasutab meritäht ambulakraaljalgu, seejärel sopistab välja oma mao ja ümbritseb sellega ohvri, seedides ära selle pehme keha. (3) Kuigi enamik meritähti on aktiivsed röövloomad, ei ole neil saagi tükeldamiseks ega toidu läbi
leidub ainult üksikuid. Kaanid: Kaanid moodustavad rõngasusside kolmanda klassi, mis on Läänemeres esintatud erandlikult magveevormidega. Kärssussid: Kärssussid kuuluvad tüüpiliste mereelanike hulka, kellest ainult vähesed liigid võivad esineda riim ja magevees. Kärssussi keha katavad ripsmed. Meritupp: Meritupp on vastsetena pelaagilised, täiskasvanuina paiksed bentlised mereloomade hõimkonda. Läänemereas esineb merituppesid ainult üks liik. Okasnahksed: Okasnahksetest tuntakse Läänemeres ainult kaht liiki. Need onh meritäht ja valkjas madutäht. Saammalloomad: On enamasti kinnistunud eluviisiga ja ka kolooniaid moodustava eluviisiga. Merilestlased: Nad etendavad küllaltki tähelepanuväärset osa põhjaloomastikus. Need väikesed loomakesed elavad eelkõige merede sublotoraalis. Ainuõõsed: Nad on madalal arengutasemel seisev radiaalssümmeetrilise kehaehitusega loomahõimkond. Valdav enamus ainuõõseid on mereelanikud.
Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake KLASS MERILIILIAD Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. HÕIMKOND KEELIKLOOMAD Seljakeelik, selgmine torujas KNS, neelupilud, saba
Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad. Trepang (Stychopus japonicus). 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea). Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. 16. Hõimkond: keelikloomad (Chordata) 1. seljakeelik 2. selgmine torujas KNS 3. neelupilud
43. Okasnahksete peamised 1) Arutelu : Keeleõpetus Keskkond ja Õppevahendid:infoleh 28 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile välistunnused, levik okasnahksete (võrdlemine ja jätkusuutlik areng: ed okasnahksetest või ning tähtsus looduses ja erinevused üldistamine) kujundada arusaama arvutid info otsimiseks. inimese elus teistest loodusest kui selgrootutest terviksüsteemist, loomadest
annaabi.ee 
