000 liivri eest, et hoida seal hinnalist reliikviat- okaskrooni. Reliikvia oli maksnud 135 000 liivrit ja kuningas otsustas rajada selle jaoks väärika kabeli. · Louis XI ostis Ladina keisrilt hinnalise odaotsa, millega legendi kohaselt Jeesuse surnukeha torkati kontrollimaks, kas too surnud on. Okaskroon, millega legendi kohaselt krooniti Jeesus Kristus. Seejärel hoiti odaotsa koos okaskrooniga Pariisis Sainte Chapelle'is. Prantsuse Revolutsiooni ajal viidi mõlemad Bibliothèque Nationale'i, kuid läksid hiljem kaotsi. Mis puutub oda, siis olevat seda nähtud Püha hauakambri kirikus Jeruusalemmas umbes 670. aasta paiku, ent muid teateid sellest pärast 615. aasta rüüstamist ei ole. Mõne allika väitel viidi reliikvia 8
.................................................................5 1. 3. Tizian kui portrist.....................................................................................................................5 1.4 Viimane loomeperiood ehk aktimaalid......................................................................................6 1.4.1. Religioossete teemade juurde tagasi pöördumine ............................................................6 1.4.1.1. ,,Kroonimine okaskrooniga" (1570-1576).................................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................8 LISAD..........................................................................................................................................
TIZIAN Kadi Remann 9.Klass Laulasmaa Kool 2015 AUTOPORTREE Tiziano Vecellio oli Itaalia maalikunstnik ja kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meisterid. Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena. Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sabastiano Luciani. Aastal 1516, peale Bellini surma, määras Venezia valitsus ta amatlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Aastal 1533 nimetas Saksa-Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. Aastal 1543 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. Tizian suri 1576. aastal katku. Tizian viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga Francois I ka Hispaania kuninga Felipe II. PAAVST ALEKSAN...
Veidi helgem tundub sama sarja leht ,,Neli inglit tuult kinni hoidmas", mis oli näitusel väljas. Milline ootus peegeldub põlvitavate inimeste nägudel, kui nad vaatavad üles nelja ingli poole, et saada valituks nende hulka, kellele armu antakse. Oh kuidas oleks meilgi neid ingleid vaja, hoiaksid nii mõnegi tuule-tormi õigel ajal eemale. Oma teises suures sarjas ,,Suur Passioon" jutustab kunstnik Jeesuse kannatuslugu. Tiitellehel ,,Kristus ja sõdur" on okaskrooniga Kristus koos teda pilkava sõduriga. Valu ja piin lausa lahvatavad sellelt pildilt vastu. Kristus küll istub ja sõdur põlvitab, aga väga hästi on edasi antud halvakspanu ja üleolek sõduri kujus. Kindlasti ei peegelda Dürer Kristuse kannatusloos ainult piiblisündmusi, vaid vihjab ka Kristuse kannatuste kaudu oma rahva kannatustele. Endalgi tulevad silme ette meie eluheidikud, keda tihti tõugatakse ja halvustatakse. Nemad küll okaskrooni ei kanna, aga risti lüüakse neid vägagi tihti
vaatab lihtsalt kirstu juures pealt. Maali tegelik sisu. Esimesel altarimaalil on näha sünget tühja maastiku ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristlöödu. Keskaegne meeleolu, tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja realismiga, mis on eriti vapustav Ristilöödu keha kujutuses. Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühtaegu inimlikust ja jumalikust loomusest. On kujutatud Jeesust ristil - moonutatud keha ja veritsevana. Tema okaskrooniga pea on alla vajunud ja selle tekitatud haavadest voolab helepunast verd. Vasakpoolsed ahastavad figuurid- Maarja, keda toetab Apostel Johannes ning põlvitav Maarja Magdaleena, leinavad Jeesust kui inimest. Paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale. Külgedel on kujutatud püha Antoniust ja püha Sebastiani. Tiibaltari alumine osa kujutab Jeesuse haudapanekut. Mida näen mina. Teine osa altarist ehk kui tiivad on avatud on
loomingust. Kunstnik tegutses peamiselt L�wenis, kus tegeles ka vanade maalide restaureerimisega. Aelbrecht Boutsi t��d on esindatud Br�sseli, Antwerpeni, Berliini, Pariisi, W�rzburgi, Varssavi, Praha, Stuttgardi, Krakovi, Madridi, Bonni, Lyoni, Clevelandi, Harvardi, Pasadena ja Honolulu muuseumites. Jeesus Kristuse s�gava kaasaelamisega kujutatud kannatused ja piinad on �ks kristliku kunsti kesksetest motiividest. Kunstnik maalib Kristust p�rjatuna okaskrooniga, kujutab realistlikult vereniresid, kurnatud n�gu, pisarais silmi, piinamisest paistes veene otsaesisel ja kaelal. Sellised, sageli v�ikesem��tmelised dramaatilised pildid olid loodud spetsiaalselt, et tollases vaatajas esile kutsuda kaastunde meditatiivset seisundit. Seistes Kristuse kuju ees, kes f��siliselt ja ps��hiliselt inimeste pattude lunastamiseks oli kannatanud, v�is inimene enam m�ista altruismi eksistentsiaalset olemust.
nõudmine tingib pakkumise ja nende äkiline levik ei ole juhus. Üldiselt oli ja on südame kuju eelkõige tunnete ning vaimse valgustumise sümboolne allikas. Sageli võrdsustati seda hingega, kuid mitte kõikjal: näiteks, veel Uues Testamendis peetakse südant mõistuse ja tahte, mitte tunnete keskuseks. Kristuse ,,Püha Süda" sai roomakatoliku kiriku palvetamise objektiks, kui Jumala lunastava armastuse sümbol, mida vahel kujutatakse naeltega läbi puurituna või okaskrooniga, mis vihjab ristilöömisele (Tresidder 2002: 229), (Saare 2001: 228). Kristlikus kunstis sai südame kuju uue tähenduse ning hakkas sümboliseerima armastust, julgust, andumust, kurbust ja rõõmu. Hiljem hakati südame kaudu tähistada ka inimese olemust. Eesti kalmistute hauakirjadel on süda eelkõige tunnete: armastuse, kaastunde, halastuse, rõõmu või kurvastuse märk. Parraleeliselt leidub epitaafides selliseid mõisteid nagu mälu, hing ja meel,
annaabi.ee 
