Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik
õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus. Tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga. Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte tunnetuslik kategooria. Inimeste vahelises suhtlemises on valel teatud eelistused tõe ja eksimusega võrreldes.
üldtuntud tõlgendusest, mille kohaselt tõde eeldab mõtte vastavust objektiga, ei ole võimalik kinnitada selle üleüldist ja objektiivset tähendust. Teadmine on tõene kokkuleppeliselt ainult teatud süsteemis, mitte aga väljaspool süsteemi. Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga. Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale (valetamine) iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte Ilmar Lilleorg
Berkeley seavadki kahtluse alla või eitavad just meile välises kogemuses antud asjade tegelikku eksistentsi. Kummagi idealisti jaoks on igasuguse objekti teadvustamine pelgalt üks eneseteadvuse viise. “Puhta mõistuse kriitika” teist väljaannet täiendas Kant peatükiga “Idealismi kummutamine”, kus ta polemiseerib just nende autoritega. Idealismile vastandlikku positsiooni nimetab Kant realismiks. Selle seisukohalt on objekti teadvustamine selline eneseteadvuse viis, mis eeldab ojektide eksistentsi väljaspool teadvust. Idealismi ja realismi erinevus taandub lõpuks küsimusele, kas teadmine, mida subjekt iseenda kohta omab, sisaldab endas kogu võimalikku teadmist, või on see teadmine kaaspõhjustatud millegi poolt väljaspool teda ennast. Descartesi filosoofilist positsiooni nimetab ta seal “problemaatiliseks idealismiks”, mis väidab, et inimene on vahetu kogemusega võimetu tõestama ükskõik mille eksistentsi peale iseenda eksistentsi (B 274)
prooblemilahendamine- laps hakkab aru saama esitamine. objektide klassifikatsioonist. Keeleareng- alias, keeleharjutused, Mõtlemine on endiselt egotsentriline. unejutud Lapsed on võimelised keskenduma korraga vaid Ojektide kalssifikatsioon- pusled, probleemi ühele silmatorkavale omadusele. ruubikukuubik, järjestamise Probleemid jäävuse mõistega ja mõttekäigu ülesanded loogika ümber pööramisega. Keskendumisvõime- ülesannete Staadiumi lõpuks osatakse arvesse võtta teiste lahendamine, kõrvaltegurid
piiramatu arvu paralleeljooni (vastasel juhul tuleb käsk lõpetada ja alustada teda uuesti, juba muudetud kaugusega). Paralleeljoone loomise suund tuleb näidata hiirega vastusena viibale Specify point on side to offset:?. Käsu lõpetab tühisisestus või vajutus klahvile Escape. Objekti(de) ühtlaseks suurendamiseks/vähendamiseks kõikide koordinaattelgede suhtes on kasutusel käsk SCALE. Valikuhulga moodustamise järel tuleb teatada baaspunkt, see on punkt, mis ojektide suurendamisel jääb paigale. Seejärel antakse valikuvõimalus, kas sisesta- da mastabitegur otse arvuna, või siis, sisestades tähe R, anda võimalus moodustada mas- taabitegur mingi kahe lõigu pikkuste suhtena (selles osas on teatavat sarnasust varem käsit- letud käsuga ROTATE valik Reference). Üsna huvitavaid modifitseerimisvõi- malusi pakub käsk STRETCH. Modifit- seeritavad objektid tuleb selle käsu puhul kindlasti valida ainult aknaga (Crossing
annaabi.ee 
