Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ojadeks" - 5 õppematerjali

Jõed
11
ppt

Jõed

Jõed Rauno Joost 7.a Paikuse Põhikool Jõgedest Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi, merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
Veekogude esitlus ChatliinV
21
ppt

Veekogude esitlus ChatliinV

Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Allikad Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6500 km Kärestikud Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Kosed Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul.

Loodus → Loodus õpetus
8 allalaadimist
Veekogud
11
doc

Veekogud

Suurvee ajal ulatub nende üldvooluhulk kuni 100 m/l, veevaesel ajal umbes 10 l/s. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks Kuivajõgi Harjumaal. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi, veerohkeim aga Narva jõgi. Amazonas on maailma suurim jõgi. Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Ta algab kahe lähtejõena (Marañóni jõgi ja Ucayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km Teadlaste kinnitusel on Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit ja Niiluse pikkuseks 6695 kilomeetrit. Kuigi Niiluse jõge Aafrikas on aastaid peetud maailma pikimaks jõeks, väidavad

Loodus → Loodus õpetus
35 allalaadimist
Muraka ja Puhatu soostik
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

Laugaste suurim läbimõõt on kuni 400 meetrit, enamik jääb siiski 20­40 m vahemikku, sügavus küünib 1­3 meetrini. Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Muraka soostik toitub ka sademetest ja moreeniveest. Eesvooluks on Tagajõgi, Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi. Rohked märealad on suurema või väiksema läbivooluga veevoolusooned, kus kohati valgub vesi laiali mööda soopinda, teisal koondub jälle ojadeks, mille sügavus ja laius on 0,5 ­ 1,5m. [] Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼ ning soojal ¾). Võrreldes Lääne ­ Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. []

Loodus → Keskkond
25 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

ümberringi lõkendas veel kaua kullases, punases, roosas ja violetses värvis. Inimene rõõmustas ja lootis homseks ilusat ilma. Aga näe -- vaevalt kustus viimane heledam kuma tumesinise võlvi äärelt, seal värvis see ennast teises köhas mustaks, käre kirdetuul külvas taevavõlvi pilvi täis, vihm, lumega segatud, kähises maha. Hommikul oli taevas hall, tuul külm, maa mudane, sopase vee sooned sirisesid kollasteks ojadeks kokku. Ühel pilvisel ööl -- see oli jüriöö -- peatus 91 üksik ratsamees kõrgel künkal, umbes poolteist penikoormat Tallinnast. Ratsanikul oli pikk talu-pojakuub õlgade ümber ja pehme kaabu sügavale silmile tõmmatud. Öö oli, nagu öeldud, pilvine, taevas tume ja täpiline nagu mättane maa. Pilvetäppide vahel väänlesid risti-põigiti heledamad jooned, mille kaudu kuu kiired nõrka kuma uinuva maa üle valasid

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun