saada muusik. 5-6-aastaselt pandi ta sellele rajale, et Erist saab ja peab saama muusikamees. Eri Klas läks Tallinna 21. keskkooli 1.septembril. Eri klassijuhataja oli õpetaja Saar. Aga 2. septembril läks Eri teise klassi ja õpetajale ütles ta, et eile käis ta ju esimeses klassis 1.septembril. Eri ema käis peaaegu igal teisel päeval koolis, kuna Eri oli jälle mõne pahandusega hakkama saanud. Viiulit õppis Eri Klas kaua aega. Klaside pere ja David Oistrahh suvitasid Pärnus kaua aega koos. David ja Eri kuulasid palju muusikat magnetofoniga, mis oli sellel ajal uudsus. Iga plaadi kuulamise ajal vehkis Eri kätega. Sellest tuligi David Oistrahhile idee ja ta ütles seda Eri emale, et Eri võiks hoopis dirigeerimist õppida. David oli Eri muusikaline ristiisa. Aastaid hiljem, kui Eri õppis Tallinna Muusikakoolis, oli ta tegutsemisjanu nii suur, et tal oleks vaja läinud 25-26 tundi päevas
Juri Lotmani (1922-1993) mõju Eesti kultuurile Peterburi Ülikooli lõpetamise järel 1949. aastal ei leidnud oma juudi päritolu tõttu tööd kodulinnas. Tartust, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J.Lotmani töö- ja elupaigaks. Tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. David Oistrahh (1908--1974) Pärnu oli Oistrahhi lemmiklinnake, kus maestro oli veetnud oma loomingulise puhkuse ligi kaks aastakümmet. Pärnu muusikalise haarde edasisel kujunemisel on olnud oluline mõju just David Oistrahhi ja tema sõprade ning õpilaste siia toodud vaimsusel(N:Jaak Sepp, Niina Murdvee.) Oistrahhi auks peetakse Pärnus iga-aastast David Oistrahhi nim.muusikafestivali. Tänan tähelepanu eest!
1920) ja kunstnik Vladimir Gau (1816-1895). Eestis töötasid sellised väljapaistvad isikud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov(1810-1881), loodusteadlane ja akadeemik Aleksand Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja kindral Abram Gannibal (1696-1781, Puškini esivanem), slaavi filoloog Žan Boduen Kurtene (1845-1929) ja paljud teised. Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor Severjanin (1887-1941), kes sai „Luuletajate kuninga“ tiitlit. Pärast oktoobrirevolutsiooni keeldus ta Venemaale tagasi minemisest, eelistades jääda „suvitajana“ Eestisse. Tallinnaga on seotud veel üks vene kirjaniku nimi:
(18641920) või kunstnik Vladimir Gau (18161895). Eestis on töötanud sellised vene suurkujud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov (18101881), looduseteadlane ja akadeemik Alexander Middendorf (1815 1894), sõjainsener ja kindral Abram Hannibal (16961781, kuulsa vene luuletaja Aleksandr Puskini vaarisa), vene ja poola lingvist Jan Baudouin de Courtenay (18451929) ja paljud teised. Eestis on puhanud ning loenguid ja kontserte pidanud heliloojad (Pjotr Tsaikovski) ja muusikud (Igor Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vassili Kandinski), luuletajad (Vassili Zukovski) ja prosaistid (Nikolai Leskov). Veel üks suur vene nimi on seotud Tallinnaga. Nimelt elas aastatel 18301840 Tallinna vanalinnas Uuel tänaval Mihhail Dostojevski, töötades toona Revali Insenerikomandos. Tema vend, geniaalne vene kirjanik Fjodor Dostojevski külastas sel perioodil Tallinna korduvalt. Vene Tsaari Peeter I käsul on valminud ka üks ilusamaid Tallinna hoonekomplekse -- Kardioru loss
Knabenchor. Berlin, Philharmonie, Grosser Saal, 1994. CD Deutsche Grammophon 445 843-2. (Kommentaar: 1994 on salvestamisaasta, 1995 CD ilmumisaasta.) Näide 14. Noodiväljaanne on allikas Gustav Mahler. Symphonie No. 8 1977. Partituur. Budapest: Musica; Wien: Universal. Kui on oluline, kes on nooti toimetanud (redigeerinud), tuleb see lisada. Franz Schubert. Sonaten für Klavier und Violine 1973. Noot. Red. Monika Holl, David Oistrahh. Wien: Wiener Urtext Edition. Kui noote on rohkem, nii et moodustub alagrupp noodiväljaannetest, pole vaja pärast aastaarvu kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida. Kasutatud arhiivimaterjalide loetelu esitatakse enne kirjanduse loetelu, see
aastal alanud ulatusliku Euroopa-turnee käigus. 234 1931 esines ta Tartus Apollos, 1932 Tallinnas Grand Marinas ja Pärnu Suvekasiinos (Pedusaar 2000: 65). 235 Nagu eespool mainitud, oli V. Sapožnin lõpetanud konservatooriumi viiuldajana. Klassikaline muusika oli tema kirg elu lõpuni, kuigi kuulsuse tõttu meelelahutajana ei võetud teda selles vallas tõsiselt. Ometi oli ta esinenud samas kavas koos Claudio Arrau’ga (Pedusaar 2000: 48), teda on tunnustanud David Oistrahh ja Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep Lassmann... Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23
annaabi.ee 
