Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud (kompenseeritakse teise poolega). Parietaalsagar e kiirusagar on mitmekülgse rolliga olles vajalik meeltelt tulnud sisendi teadvustamiseks ja ka kujutluste teadvustamiseks. Selle funktsioneerimine on vajalik ümbritseva reaalsuse praktiliseks tajumiseks ning see tegeleb muuhulgas nägemis- ja kuulmismeeltelt ning nahalt tulnud info vahendusega. Lisaks on see vajalik objektide 3D kuju tajumiseks. Koos oimusagaraga osaleb see meie ümbruse kaardi loomisega. See jaguneb funktsiooni ja anatoomia poolest väiksemateks aladeks. Posttsentraalsel käärul (gyrus) asub somatosensoorne korteks. Superioorse ja inferioorse parietaalse loobuli alade täpsemad funktsioonid sõltuvad Brodmanni aladest. Näiteks tegeleb inferioorne parietaalne loobul keelelise analüüsi ja mõtlemisega ning sügavustajuga. Superioorne parietaalne loobul tegeleb rohkem ümbruse kaardistamise/tajumisega ning sealset
Infitseerib seega suguelundeid, anorektaalseid kudesid, oropharynxit. HSV-2 esmane infektsioon ilmneb hiljem kui HSV-1, korreleerub suurenenud sugulise aktiivsusega. Klassikaliselt on kolle selge vesiikul punetaval taustal. AGA. Mõlemad võivad põhjustada suurt suremust silma, aju infitseerimisel, dissemineerumisel immuunsupresseeritul, vastsündinul. Haigused. HSV entsefaliiti põhjustab reeglina HSV-1. Kolded on reeglina piirdunud ühe oimusagaraga. Viiruse patoloogia, immuunpatoloogia põhjustavad oimusagara hävinemist, tõuseb erütrotsüütide sisaldus liikvoris. Tekivad krambid, fokaalsed neuroloogilised häired. Peamine viirusliku sporaadilise entsefaliidi põhjustaja, kõrge suremusega ka adekvaatse ravi korral. Esineb kõigis vanusgruppides aastaringselt. HSV meningiit on tavaliselt HSV-2 genitaalherpese komplikatsioon, sümptomid lahenevad iseenesest. Vastsündinu HSV infektsioon peamiselt HSV-2
patsientidest, kes teevad läbi oimusagara operatsiooni. Oimusagara kahjustused põhjustada krampe, sisaldades hea- ning pahaloomulisi kasvajaid, ajukoore düsplaasiat (arenguhäiret), vaskulaarset väärarengut ja posttremaatilist ajuvigastust. Kortikaalne düsplaasia on keskne ala ebanormaalses aju arengus. Kuigi haiguslik ala on olemas juba enne sündi ilmuvad krambid alles lapsepõlves või täiskasvanu eas. Kõige tavalisem vaskulaarne väärmoodustis, mis on seotud oimusagaraga on kavernoosne hemangioom. Neile on iseloomulik ilmuda MRI'l vastavale verejooksu olemasolule. Afaasia. Enamik meie teadmisi keele lokatsiooni kohta tulenevad afaasia uurimisest. Afaasiat tekitavad väga mitmesugused ajukahjustused. Afaasia sagedasemaks põhjuseks on ajuinsult, mille sagedasemaiks vormiks omakorda ajuinfarkt. Nimetatud haigusega seoses kahjustub kõnelemine või kõnest aru saamine, lugemine ning kirjutamine. Afaasia liigid: amnestiline afaasia
haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega o 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt o 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired o 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone o Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära kuulmiskeskus paikneb oimusagaras, Broadmani väljad 41,42. Selle piirkonna närvirakkudel on eriline spetsiifika – ühed reageerivad ainult heliallika algusele, teised lõpule või teatud heli pikkusele. Osa reageerib ainult muutuva sagedusega või tugevusega helidele. Mõned neuronid
haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega a. 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt b. 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired c. 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone c. Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära kuulmiskeskus paikneb oimusagaras, Broadmani väljad 41,42. Selle piirkonna närvirakkudel on eriline spetsiifika – ühed reageerivad ainult heliallika algusele, teised lõpule või teatud heli pikkusele. Osa reageerib ainult muutuva sagedusega või tugevusega helidele. Mõned neuronid reageerivad ainult müradele ehk sellistele, mille
annaabi.ee 
