asulakohtadelt ja linnustelt ning osa on saadud juhuleidudena. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, raudnaaskleid, raudnuge, üks värtnakeder jms. Relvadest on leitud kaks mõõka ja üks mõõgakatke ning paar odaotsa. Mõnevõrra mitmekesisem on ehete sortiment. Tuntakse 4 luust ja metallist ehtenõelu, kaela- ja käevõrusid, pronksist oimuehteid, klaashelmeid, erandina on saadud vööhaake ja naaste. Nagu mainitud, jätkusid eelrooma rauaaja esimesel poolel mitmed nooremale pronksiajale iseloomulikud traditsioonid. Matmisviisi osas käib see täiel määral kivikirstkalmete kohta. Ehituslikult ei ole võimalik teha vahet hilispronksiaegsete ja eelrooma rauaaegsete kivikirstkalmete vahel, neid võib eristada vaid leiumaterjali dateeringute põhjal. Nagu pronksiajal, nii jätkus ka eelrooma rauaajal matmine maahaudadesse.
Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed: Maapealsed kivikalmed (kivi kirst kalmed-kkk). Rajati 1000-300 e.Kr, eeskuju võeti skandinaaviast. Palju inimesi maeti ka põletatult maahaudadesse vi jäeti lihtsalt põlenult maapinnale Esemed: Enamasti kivist, lust ja puust mitte prnksist. Levinud kirvetüüp-õõskirves. Tähtsaim relv oli oda, palju on ka lust nooleotsi. Ehteid kanti vähe. Levinud on sarvest nööbif, lust nõelad riiete kinnitamiseks. Üksikud kasutasid pronksist oimuehteid, kõrvarõngaid ja kaelavõrusid. Savinõud: On kahte tüüpi: · Peenkeraamika-silutud pinnaga väikesed sööginõud. Peeneteralisest savist: ümara- või lameda põhjalised kausid ja potid, mille ülaosa oli kaunistatud nõela tprgete, sik-sakivõi lainelise joonega. · Jämekeraamika-suured, paksuseinalised ämbrikujulised potid, kus savi on segatud kivipuruga. Pind on kriibitud või kaetud tekstiili vajutistega. Skandinaavia mõju:
Heaks näiteks on kettakujulise peaga Härnevi tüüpi nõel, mis algselt oli Eesti materjalis esindatud vaid valamisvormi katkenditega. Hiljem on leitud ka kaks Härnevi tüüpi valmisnõela. Lisaks neile ongi Eestist teada veel vaid üks pronksiaegne pronksnõel. Ajastule olid iseloomulikud luust kaksiknööbid, mida on leitud mitmeid. Sarnase koonja kujuga olid vööehted tutulused, mida Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid
Heaks näiteks on kettakujulise peaga Härnevi tüüpi nõel, mis algselt oli Eesti materjalis esindatud vaid valamisvormi katkenditega. Hiljem on leitud ka kaks Härnevi tüüpi valmisnõela. Lisaks neile ongi Eestist teada veel vaid üks pronksiaegne pronksnõel. Ajastule olid iseloomulikud luust kaksiknööbid, mida on leitud mitmeid. Sarnase koonja kujuga olid vööehted tutulused, mida Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Härnevi tüüpi ehtenõel Tuula tutulus Luust kaksiknööp Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed
Usundiliselt: luustikud kalmetes veidi segamini kas kirstu on pärast kõdunemist avatud ja luid kasutatud rituaalselt. 1. Ring kui päike surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid LAEVAKALMED Sõrve (2) ja Vao (1) sarnased kivikirstkalmetega, kuid kivid (suured) laevakujuliselt. Kalme sees kirstud (väikesed), kus põletusmatused. Leidub ka Oja- ja Kuramaal kas tegu kolonistide haudadega? Keraamika viitab pigem kohalikule päritolule. LOHUKIVID ehk väikeselohulised kultuskivid Eestis +1750. Need on levinud kivikirstkalmete läheduses, kuid pole täpses seoses. Teooria: a) rahvaloendus (surma või sünni puhul), b) varaste