Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist
ning nõnda võidi Botticelli ,,Venuses" leida sidet teineteist.Troonide karniisid, mida hoiavad putod, Neitsi Maarjaga. toetavad marmoristmeid, millel poseerib 20 kuulsat ignudo't. Figuurid esindavad hämmastavat vanuse, kehatüüpide ja näoilme skaalat, tõestades Michelangelo võimete ,,äärmusi ja täiuslikkust." ,,Püha perekond" Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte(kontuuride)abil. Veel tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevad"
kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest. Kehakeel Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme) Kehakeele lugemine Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest
väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ?
halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). verbaalne mõõtmine sobib suurematele lastele: Kooliealised lapsed suudavad valu täpsemalt määratleda; Üle 10 aastane laps täidab usaldusväärselt valu küsitluslehte Visuaal- analoogilise skaala kasutamine alates väikelapseeast (erinevad skaalad- nägudega skaala, numbritega skaala):Väikelapsed nimetavad sageli vale kehaosa ja kõik valud on tugevad; Alates teisest eluaastast näitab laps valusuurust tabelist kus on eriilmelised näod
tuntud anabaptistide juhti Madalmaades enne 1540, David Jorist (1501 � 1556) alias Johann von Br�gget. Teose alumisel serval on kiri: �VIVITVR INGENIO CETERA MORTIS ERVNT� (�Geniaalsus elab edasi, k�ik muu on surelik�). T�� esitleb Vermeyenile omast erilist maalimislaadi, kuid kannab ka itaalia maneristlike kunstnike portreestiili m�jutusi. Autor n�itab �les s�gavat huvi portreteeritava natuuri vastu. Veenvalt annab ta edasi maalitava pinges n�oilme ja silmade pehme helgi. Kunstniku peamine t�helepanu on aga suunatud tiheda habeme tekstuuri t��tlemisele valgusvarjude kaudu, j�ttes koloriidi teisej�rguliseks. Vaikivat figuuri elustab k�te �estikulatsioon: kui mehe �ks k�si toetub rahulikult kolbale, on teine suunatud salap�rase, kuid k�skiva �estiga otse vaatajale. Sellised t��d on tuntud kui vanitas, kus vihjatakse maise elu edevusele ja t�hisusele. Kolp kui inimelu
annaabi.ee 
