üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid Bayeux' vaip Skulptuurigrupp Karja kirikus Saaremaal Peitleid - aare
RELIGIOON Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus
(Algul ei oldud vastu) o Risti kandmine ehtena o Põletusmatus asendus laibamatmisega Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhtlemine naabritega, Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad. Saame teavet hauakalmetest ja pühapaikadest ja mõni viide Hendriku raamatust. Too näited eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest? Loodus austati ja peedi omataoliseks: Valivere ohvripuu, ohvrikivid, ohvriallikad, hiiepuud. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Kuna eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. (Rootsi, Venemaa ja Taani) Muistne vabadussõda · 1208 1227 · Põhjused: Katoliku kiriku soov ristiusku levitada põhja poole ja uute maa-alade hõivamine. Saksa kaupmeeste soov saada paremaid kauplemistingimusi Venemaaga ·
2. Jakobi tamm kasvab Urvaste kihelkonnas Kuldre koolist lõuna pool Jakapi talu lähedal künkanõlval. Ümbermõõt on 775 cm, kõrgus 19 m ja vanus umbes 450 aastat. 3. Lõhtsu-Reinu ehk Mäe-Lehtsoo tamm kasvab Urvaste kirikust läänepool Lõhtsu talu varemete lähedal järsul künkanõlval. Jämedust on tal 719 cm, kõrgust 22 m ja rahva jutu järgi peaks puu olema ligi 300 aastane, kuid teadlaste arvates on ta vanem (umbes 400 aastane). 4. Kuku hiietamm on ümbruskonna kuulsaim ohvripuu. Ta kasvab Põlvamaal Karste mõisast kirdepool põllul. Ümbermõõt on 699 cm, kõrgus 13 m ja vanus umbes 600 aastat. Tamme tüvi on seest õõnes ja suur osa võrast on kuivanud. 5. Pühajärve sõjatamme juures olevat ülestõusnud talupojad Pühajärve sõja ajal vabastanud soldatite käest oma juhi J.Kõivu. Puu kasvab Valgamaal Pühajärvel. Tamme ümbermõõt on 698cm, kõrgus 22 m, vanus ligi 300 aastat. 6
- Bilateraalne 38% - Patrilineaarne 46% - Matrilineaarne 16% Religioon · Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust · Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle · Eestis on väga levinud õigeusk, järgmisena on luterlus Religioossed uskumused · Animism usk looduse hingestatusesse. Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust.
annaabi.ee 
