valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast, õpetati kohalikke keeli, anti vaimulikku haridust, eesmärgiks suurendada kohalike keeli oskavate preestrite arvu Rootsi ajal : · luteri kiriku organisatsioon · Joachim Jhering - töötas välja kirikukaristussüsteemi - jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, rahatrahvid jne · üle kogu maa korraldati nõiaprotsesse(nõiajahte), mille ohvreiks langesid tihti aktiivseimad rahvaarstid · kõrgeimaks vaimulikuks nimetati jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samsoni , luterliku fundamentalismi silmapaistvam esindaja, nõidade väljamääraja · levinumaks karistamiseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal · keskseks kirikutegelaseks kujunes kindralsuperintendent Johann Fisher · rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhimõtetest · õpetati igat talupoega piiblit lugema
sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena. Esimene maailmasõda Põhjused: 1) Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse. 2) Sõja romantiseerimine. 3) Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ei märgatud sõjatehnika arengud, julgeolekupoliitikat ei uuendatud. Valitsused olid varem välja töötatud sõjaplaanide ohvreiks. Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Saksamaa õhutusel kuulutas Austra-Ungari Serbiale sõja. Venemaa Serbia selja taga ja kuulutas vläja mobilisatsiooni, Saksamaa selle peale nõudis selle tühistamist, kuid selle mitte juhtumise tõttu kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914. sõja Venemaale ja Prantsusmaale. Tungiti kallale Belgiale. Loodeti lühikest sõda. Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan. Alfred von Schlieffeni järgi
kõrgendikud olid hõivatud viet-kongide poolt -- nii nimetati kommunistide reguiaarüksusi. Iganädalase varustusvoori kaitseks, mis koosnes mitmekümnest veoautost ja mõnest soomusmasinast voori ees ja taga, tuli veel saata teeäärseile kõrgendikele ja teele jalameeste tugevaid patrulle ja vooriga kaa-sasõitvaid eskorte. Niisugust operatsiooni nimetati ,,tee avamiseks". Sellest hoolimata juhtus sageli punaste rünnakuid ja lõkse, millede ohvreiks langesid autode kolonnid koos julgestusüksustega. Neile rünnakuile kaasnesid kõrged materjali- ja inimkaotused. Vaenlase! oli sellises mägises piirkonnas kerge valida sobivaid varitsemiskohti konvoide ründamiseks. Autode kolonn peeti tihti kinni eest ja tagant, kas siis teele peidetud miinidega või lihtsalt mäest alla veeretatud kivimürakatega. Säärane ootamatu peatus tegi küll saatemeeskonna erksaks, kuid tavaliselt liiga hilja. Rünnak tuli vastu võtta
Hispaanias väga palju. · Peategelaste rüütellikkus oli sarnane renessansi ideaalile terviklikust inimesest: harmooniline välimus, füüsiline võimekus, vaimne ja kõlbeline täiuslikkus kõik tasakaalus. · Enamuses kujunesid ajaviitelektüüriks. Seda Cervantes hiljem oma ,,Don Quijotes" parodiseerib. · Cervantes tunnustab kuulsaimat hispaaniakeelset rüütliromaani ,,Amadis de Gaula" (Amadis kaitseb ülekohtu ja vägivalla ohvreiks langenud naisi jne, tapleb koletistega ja kurikaeladega, saab igasugu õilsaid tiitleid ja lõpuks saab Britannia kuningatütre endale naiseks. Cervantes ise on uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor, see on ,,Persilese ja Sigismunda kannatused". · Keskaja rüütliromaaniga võrreldes on renessansi oma kujutusviis konkreetsem, looduspärasem. Leidub nii meelelisust kui maist erootikat.
teistest ka kangema, kiirelt kõrvetab leegita ning vanaks enneaegu ta vaevab... [- - -] Eal ära söanda sa solvata meest, kel vaesus on vaev, mis laastab hinge ju kannatavat; jumalaist kink õndsaist. Keel kasin, aardeist kallim see inimlastele loodud, suurim heameel on, kui kulgedes järgida mõõtu. Rääkinud halba, sa saad ise kuulma ju suuremat peatselt. Ning ära süngena istu sa peol osavõtjaterohkel; rõõm üheskoos pidusöögist suur, kulu kuid üliväike. Hommikul ohvreiks Zeusile ning jumalaile ka muile, kallates veiklevat veini, sa käed pese mustast puhtaks! Sest ei kuuletu sul nad, sülgavad huulilt palved. Pöörand päikese vastu sa end, ära vett lase eales; päikese loojudes, siis kuni tõusuni pea seda meeles! Vett ära väljuta teel ega eemal sa teest, kui kõnnid, endast paljastust hoides. Sest ööd on õdnsate jaoks ju. [- - -] Ning jõge vooduse sisse, mis voolamas merre, sa kusta ep tohi, allikavette ju ka, seda tõesti sa väldi!
annaabi.ee 
