Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid) Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga omand Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaac'ilt niisutust kuivavatele põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega täidetud aukudesse, mis arvati olevat sissepääsudeks allmaailma.(Ohvertati väikseseid poisse kuna arvati , et jumalatele meeldivad väikesed asjad ja et neil on endal ka väikesed abilised) Maiad paluvad andeks puu ja väädi käest, keda nad raiuvad ja kes haiget saavad.Kuna nad uskusid , et kui seda ei tee siis saadab puukänd raiujale haiguse. Ja et sellest lahti saada tuleb tuua lepitusohver.
teistele ei avaldata. Vesi on neile püha, lapsele õpetatakse, et vett ei tohi raisata. Vesi on puhas ja annab elu. Ka maa on püha, maa on inimeste ema keda tuleb austada. Enne külvi küsitakse Maa käest luba teda harida. Palvetes pöördutakse loomade poole. Ka Maa Jumala, vee Jumala ja Päikese, taeva südame poole. Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaac'ilt niisutust kuivavatele põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega täidetud aukudesse, mis arvati olevat sissepääsudeks allmaailma.(Ohvertati väikseseid poisse kuna arvati , et jumalatele meeldivad väikesed asjad ja et neil on endal ka väikesed abilised). Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele
Maiad olid maausku nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat. Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid. Preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid. Maiad otsustasid ise, mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte. Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele mitte rääkida. Osadele maiadele oli maa Ema osadele aga omand. Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et paluda vihmajumalalt Chaacilt niisutust kuivavatele põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega täidetud aukudesse, mis arvati olevat sissepääsudeks allmaailma. Ohvertati väikseseid poisse kuna arvati, et jumalatele meeldivad väikesed asjad ja et neil on endal ka väikesed abilised. Maiad paluvad andeks puu ja väädi käest, keda nad raiuvad ja kes haiget saavad. Kuna nad uskusid, et kui seda ei tee siis saadab puukänd raiujale haiguse ja et sellest lahti saada tuleb tuua lepitusohver.
(Vernant 2001: 263- 264) Preestrid Kreekas pole kunagi olnud elukutseliste preestrite kasti. Preestriks võis saada iga kodanik ning seda ametit peeti tavaliselt ajutiselt. Samuti ei olnud mingit ühtset kirikut, millel olnuks õigus tõlgendada religioosseid tõdesid ning juhtida ja kontrollida kultust. (Vernant 2001: 259). Kreeka preestrid ja preestritarid valvasid püha tenemos't ja hoidsid seda rüvetamise eest. Nad osalesid ohverdustel ning haldasid templi varasid. Muusikud saatsid lüüradel ja flöötidel pühasid hümne. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 51) Kreeklased märkasid ja kogesid jumalikku ja püha peaaegu kõikjal igapäevaelus. Olümpose religiooni ,,uskumine" seisnes kõigile ühiste rituaalide järgimises ning müütide tundmises. Need märgid määrasid inimese kuulumise ühiskonda, kultuuri, tsivilisatsiooni, nagu ka kreeka keele tundmine, Homerose tundmine ning ühiskondliku elu tavade
anti võlts rel, millega ta pidi võitlema nelja vaenlase vastu. Üks kord aastas ohverdati sellele jumalale ka mees, keda peeti tema kehastuseks maal. Ohver oli vabatahtlik, kes elas luksuses nelja ilusa naisega üks aasta. Ta kõndis tänavatel ja mängis flööti oma nelja naisega. Ohverdamise päeval peeti suur pidusöök jumalate nimel ja ohver pidi vabatahtlikult kõndima püramiidi tippu, oma flöödi ära lõhkuma ja ennast ohverdama. Hueheuteotl oli vanim jumal. Ta oli tulejumal. Ohverdustel põletati inimene, aga ennem kui ta suri, eemaldati ta tulest, et saaks ohvri süda välja lõigata. See jumal eelistas äsja abiellunud paare ohvritena. See oli topeltohverdus. Sellele jumalale ohverdamine pidi ära hoidma metsa tulekahjusid, mis võisid külasid hävitada. Tialok oli vihma jumal. Arvatakse et sellele jumalale ohverdati noori lapsi, kes nutsid ohverdamise ajal. Mõnikord lõid preestrid lastele naelu kätte või jalga, et nad nutma hakkaksid
aasta paiku eKr, kuid kajastavad ilmselt uskumusi, mis ulatuvad mitmeid sajandeid varasemasse aega. 1.2. Hinduismi alused Aarialaste kirjutised, mida nimetatakse Veedadeks (tuleneb sanskritikeelsest sõnast, mis tähendab teadmist), on hinduismi varaseimad tekstid. Vanim veeda on ,,Rigveeda", mis sisaldab üle 1000 hümni, millest igaüks on pühendatud mõnele jumalale. Nende paljude jumalate hulgas, keda hümnid mainivad, on kõige populaarsemad sõjajumal Indra ja tulejumal Agni. Ohverdustel oli tähtis osa nende jumalate austamises ja preestrid, kes neid rituaale juhtisid, kuulusid India ühiskonnas kõige tähtsamate isikute hulka. 1.3. Hinduismi uus süntees Umbes 600 aastat eKr toimusid India religioonis suuremad muutused. Sel ajal kerkisid esile budism ja dzainism ning mitmed uued õpetused, mida paljud võtsid kui jumalikke ilmutusi, juhtisid India vaimsust uutes suundades. Need uued õpetused, mis pandi kirja Upanisadides, tegelesid vähem
annaabi.ee 
