Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ohverdusteks" - 5 õppematerjali

Sallimatus meie ühiskonnas
1
odt

Sallimatus meie ühiskonnas

samasugune inimene lihast ja luust nagu me kõik ­ lihtsalt erinevad meie ühiskonna ''ideaal'' arusaamast. Islamimaalased on aga oma terrorismi maine saanud läbi oma usu. Kuid, kes tunneb islami usku, teab et tegelikult ei õigusta see usk minglilgi moel terrorismi. Kohati jääbki mulje nagu oleks terrorism seotud vaid islamimaadest pärit inimestega. Terroristid, olgu nad pärit kust iganes kohast on nad erinevalt tavakodanikest valmis äärmuslikeks ohverdusteks oma eesmärgi täideviimiseks. Veel on ühiskonnas suureks probleemiks rassism. Miks me halvustame teisi nende nahavärvi pärast? Ei pea õigeks seda, et inimesi alandatakse ning ei eelistata nende nahatooni pärast. Enamus, keda halvustatakse on mustanahalised. Levib arusaam, et absoluutselt kõik mustanahalised on laisad, kes loodavad mujal paremale elule ise selleks mitte midagi tehes. Pannakse nad kõik siis ühte patta, teadmata inimese tegelikku olemust ja sisemust.

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Muumiate valmistamine ning matmiskombed hauataguses elus
20
docx

Muumiate valmistamine ning matmiskombed hauataguses elus

Kui loom, kes esindas mõnda jumalust, suri, siis ta mumifitseeriti, lootes sellega pälvida jumalate heakskiitu. 7 3.4.Ohverdusena Enamus loommuumiaid olid siiski ohverdus jumalatele. Nad asetati erinevatesse templitesse. Enne mumifitseerimistava tehti pronks-kujusid, mis imiteerisid loome, kuid kui avastati odavam alternatiiv, muutusid loommuumiad kõige populaarsemateks ohverdusteks. 8 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et ilma muumiate olemasoluta oleks siiamaani suur osa tähtsaid küsimusi seoses ajalooga vastamata. Kindlasti pole veel kõik muumiad avastatud, neid on veel kindlasti palju, kellest igal ühel on oma lugu jutustada. Referaadi käigus avastasin minagi palju uusi ning huvitavaid lugusid ning täitsin sellega oma referaadi peaeesmärgi. Muumiate

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Muusika ajaloo konspekt I kt
9
docx

Muusika ajaloo konspekt I kt

9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus ­ saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena ­ valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas. · Marseyas ­ kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür. · Paan ­ paaniflööt (eripikkusega flööt), karjaste(pool)jumal.

Muusika → Muusikaajalugu
17 allalaadimist
Mika Waltari-Sinuhe-egiptlane
13
docx

Mika Waltari "Sinuhe, egiptlane"

Laevad, mis pärast pikka sõitu tagasi kodumaale jõudsid (sageli kõik ei jõudnudki), tõid kaasa kahekordse varanduse. Süürlastel oli ka kaubamajades arved ­ kuhu pandi kirja kõik varandus, mis sul oli ja seda hoiti ka nende varakambrites. Seega ei tarvitsenud reisile kulda kaasa võtta, vaid piisas ka savitahvlist, mille ettenäitamisel oli võimalik ka teistest kaubamajadest kulda saada. Süüria suur jumal oli Simüra Baal, kes oli väga julm ja nõudis ohverdusteks inimverd. Ka meri nõudis oma ohvreid, sellepärast röövisid nende laevamehed kaugelt maalt lapsi, et neid Baalile ohverdada. Nende naisjumalat Astartet kujutati mitme rinnaga ja talle pandi igapäev ehted ja õhukesed riided ümber. Teda teenisid templineitsid, kes ei olnud sugugi neitsid, vaid nende ülesandeks oligi lõbu pakkuda, et mehed siis ohverdaksid seeläbi palju kulda. Lõbumajasid Süürias ei olnud, sest oma naisi hoiti väga rangelt ja lõbutseda tohtis ainult

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Maastik, milles nad elasid, oli tundra, kus kasvasid põõsa kujul arktilised kased ja pihlakad. Tähtsaim saakloom oli põhjapõder. Stellmoor oli sesoonselt kasutatud asulakoht, kus elati peamiselt oktoobris. Peamiseks jahirelvaks oli vibu ja nool. Leitud on männist tehtud vibunooli, mille otsa olid kinnitatud tulekivist nooleotsad. Sealt leiti ka terve hulk puutumatuid põhjapõdraluustikke, mille juures olid nooleotsad ning neid on peetud ohverdusteks. Asulakohtadelt on leitud ümmargusi hoonepõhju. Hamburgi ja Ahrensburgi kultuuri omavahelised suhted on jäänud tänaseni segasteks. Swidry kultuur (10 000­8000 eKr) levis Poolas, Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Nimi tuleb Swidry Wielkie asulakohast Poolas. Kultuurile on iseloomulikud piklikud nooleotsad, kõõvitsad, uuritsad. Hilispaleoliitiline majandus Jääaja lõpuks oli kujunenud spetsialiseerunud jahimajandus, st kütiti ühte loomaliiki

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun