7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid; 8) töövahendi ohutut kasutamist; 9) vajadusel isikukaitsevahendite kasutamist; 10) vajadusel tellingute kasutamist. Väljaõpe: Pärast juhendamist, mis on teoreetiline, korraldatakse töötajale ohutute töövõtete omandamiseks praktiline väljaõpe. Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Töötaja õpib rakendama ohutusjuhendis esitatut ning omandab praktiliselt vajalikud oskused ohutuks töötamiseks. Ameti spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtilkkusest sõltub väljaõppe kestus, kui töötaja on varem samalaadse tööga kokku puutunud, siis väljaõppe kestus on lühem, kel varasem töökogemus puudub, sellel on väljaõppe kestus pikem. Oluline on, et juhendaja selgitaks töötajale ohtlike töövõtete võimalikke tagajärgi ja ohutuid töövõtteid.
2.1 Nõuded isikukaitsevahendile Isikukaitsevahendite valimisel ja hankimisel tagatakse isikukaitsevahendite vastavus tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1. isikukaitsevahendite valimine teostatakse ohutegureid välja selgitava töökeskkonna riskianalüüsi alusel või juhul, kui isikukaitsevahendi kasutamine teatud tööde teostamisel on ohutusjuhendis ette nähtud; 2. kaitsevajaduse suurust hinnatakse pärast ohutegurite selgitamist ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused; 3. isikukaitsevahendit valides jälgitakse, et isikukaitsevahend: 1) vastaks täielikult kaitsevajadusele; 2) ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist
nähtud vähemalt selle pöörete arvu jaoks, mis on näidatud tööriista andmeplaadil. Kui lihvkettaid või teisi töörlemistarvikuid kasutatakse nende nomiaalnäitajast suurema pöörete arvuga, võivad need välja lennates kahju tekitada. Kuigi lihvketas vastab nõuetele, siis piltidelt on näha , et lihvketta läbimõõt on üpriski väike. Oleks saanud õnnetust paremini vältida kui see oleks olnud suurem ja parem teise käega toetada. 4. ÕNNETUSE VÄLTIMINE Ohutusjuhendis on kirjas, et töötaja peab üle vaatama töökoha, vabastama läbikäigud esemetest ja veenduma, et seda tööd on võimalik teha. Kuna tegemist oli siiski väikese tööõnnetusega, siis selle juhtumise tõenäosus on suurem kui raskemate juhtumite korral. Pisijuhtumeid on raskem vältida, kuna arvasse tulevad kõik väiksemadki tegurid. Et siiski olukorda parandada tuleks firmas rohkem läbiviia ohutusalaseid koolitusi ja loenguid. Informeerida ja teavitada töötajat ohtudest ja
Osa vastavast teabest võib edastada töötajatele riskianalüüsi, sisekontrolli tulemuste tutvustamise ning tööõnnetustest ja õnnetusohuolukordadest teavitamiste kaudu. Kui tutvustada vastavat informatsiooni läbi töökeskkonnavolinike, -nõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute, nagu seda näeb kehtivas seadusandluses ette riskianalüüsi tutvustamise kord, võib osa olulisest informatsioonist kaotsi minna. Vastava informatsiooni sisaldumisel ohutusjuhendis on see välistatud. Kirjaliku ja tööandja kinnitatud ohutusjuhendi olemasolu koos kõigi vajalike andmetega, mida ohutusalane juhendamine peaks hõlmama, aitab tagada põhjalikuma juhendamise. Kirjaliku ohutusjuhendiga on töötajal võimalus enne tööleasumist rahulikult tutvuda ja vajadusel seda töötamise ajal uuesti lugeda. Samuti ei ole kirjaliku ohutusjuhendi puhul juhendamise läbiviijal vaja muretseda, et mõni oluline nõue
Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks. Kui töövahendi osade, gaasi-, auru- ja vedelikutorude või elektrijuhtmete ebaõige ühendamine võib tekitada ohtu, peab ühenduskohtadele kandma märgised nende õigeks ühendamiseks ning vajadusel ka seadme osa või aine liikumissuuna märgise. Asjakohane teave peab olema ka seadme ohutusjuhendis. Kasutajale tuleb anda tööprotsessi läbiviimiseks ning töövahendi seadistamiseks, hooldamiseks ja remondiks vajalikud töö- ja mõõteriistad ning abivahendid. Töövahendit peab olema võimalik hooldada seisatud =väljalülitatud seadme puhul. Kui töövahendi juurde kuulub hooldusraamat, peab sellesse kandma kõik ettenähtud andmed sooritatud toimingute kohta. Töövaheaegadel, kui töövahend või selle ohtlikud osad on seisatud, tuleb selle energiavarustus üldjuhul välja lülitada
3. Hügieenilised meetmed 6. Töökohal kasutatavaid ohutusmärgistusi ja evakuatsiooni teid. 4. Arhitektuurilised ja planeerimismeetmed Kertu AV11 3 Väljaõpe - Selle käigus õpitakse rakendama ohutusjuhendis esitatut praktiliselt. 2. Pääseda ettevõttes kõikidessse töökohtadesse, saada vajalikku teavet. Täiendjuhendamine Teostatakse uute TTH või TO nõuete rakendamisel või 3. Pöörduda asukoha järgse tööinspektsiooni poole. õigusaktide muutmisel, töökorralduse muutmisel, tehnoloogia muutmisel, töötaja 4
ohutusmeetmete tõttu. Seda tüüpi terminalide ja laeva kootööks on vajalik mahukas informatsioonivahetus. Veeldatud gaaside veo ohutuse tagamiseks on vajalik, et laeva- ja kaldaoperaatorid: - tunneksid üksteise seadmete põhilisi karakteristikuid - mõistaksid vastutuse jagamise vajadust - oleksid võimelised pidama üksteisega tegusat sidet. Terminali ja laeva koostöö alused on antud rahvusvahelises tankerite ja kütuseterminalide ohutusjuhendis. 53 Üldsätted Lastioperatsioonide ohutuse tagamine jaotub laeva ja terminali vahel ja lasub nii laeva kaptenil kui ka terminali vastutaval esindajal, kes lepivad omavahel kokku vastutuse jaotuses selliselt, et oleksid kaetud kõik operatsioonide aspektid. Mõlemad pooled peavad lastimise või lossimise alustamiseks valmis olema.
annaabi.ee 
