Kemikaali kaubanduslik nimetus R-laused S-laused Ühendlaused Aine' pH Aine kogus Doseering Aine tootja või maaletooja kontaktandmed Ohumärgis Kombatav ohutunnus Puhastuskeemia · Pindade puhastusained · Pindade hooldusained · Pindade kaitseained · Kombineeritud ained · Pesuained · Desinfitseeritavad ained · Värskendajad · Plekieemaldusained · Muud ained Puhatsusainete kontsentratsioonid · Valmislahused (töölahused) - Toimained ca 15-20% - Vett cs 80-85% - Võib kohe kasutada · Lahused - Vett ja toimaineid võrdselt
· Mürgine · Väga mürgine · Keskkonnaohtlik · Eriti tuleohtlik · Väga tuleohtlik · Oksüdeeriv · Plahvatusohtlik Märgistuse nõuded Ohtlike kemikaalide pakendil peab olema nõuetekohane märgistus. Märgistamise nõuded on esitatud sotsiaalministri 26.mai 2000.a määruses nr 37 ,,Ohtlike kemikaalide indentifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord". Märgistus peab sisaldama järgmisi andmeid: · Ohutunnus · Riskialused · Ohutuslaused · Kemikaali koostis · Kogus · Tootja või maaletooja kontaktandmed Kuidas kindlaks teha kas kemikaal on ohtlik? Ohtlikke kemikaale võib Eestis turustada ja kasutada ainult siis, kui pakendil on selgelt loetav ja püsiv eesti keelne märgistus. Esmase informatsiooni saab ohtliku kemikaali pakendilt.Ohtlike kemikaalide trükitakse pakendile musta värviga orantsile tagapõhjale.
Muud märgised Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Turvakork Kemikaali kaubanduslik nimetus R laused S laused Ühendlaused Aine pH Info toimainete ja lisaainete kohta Doseering Aine kogus Aine tootja või maaletooja kontaktandmed Ohutunnus Kombatav ohutunnus Koristusainete hoidmine Suletud ventileeritavas ruumis Originaalpakendis, suletud anumates Kasutuslahused markeeritud Turvalisussertifikaadid ja tootekaardid kaustas Doseerimistabelid kaustas pH Rahvusvaheline sümbol, mis näitab aine reaktsiooni ehk happelisust pH numbrilised näidud on 0 14 pH numbri järgi saame otsustada: Millist mustust aine eemaldab Kas aine on ohtlik pindadele ja kätele pH tabel 14 13
Aine auru tihedus õhu suhtes, Avarii toimumise aeg(talvel, suvel, öösel,päeval) Ohtlike ainete klassifikatsioon: 1) lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelikud 4) põlevad tahked kehad 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7) radioaktiivsed ained 8) sööbivad ained 9) muud ohtlikud ained või materjalid.ÜRO ohtlike ainete tunnus nr : ülemine nr on ohutunnus, mis koosneb 2-3 nr, kusjuures igal nr on oma konkreetne tähendusalumine nr konkreetse aine nr.Keemilise aine ohukaart - identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja keemilised omadused, püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded, muu teave
12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1) lõhkained, gaasid, põlevvedelikud, põlevad tunked kehad, oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, mürgised a ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, 2) sööbivad ained, muud ohtlikud ained. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? 14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15. Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis 33 1203 16. Ülemise numbri kohta: 19. 4 – kergesti süttiv 17. 2 – gaas pulbriline aine 18. 3 – põlev vedelik 20. 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 21. 6 – mürgine aine 24
Keemiline olemus Orgaaniline ( karbosüülhappe) sool Molekulmass 82.03 Keemiline valem CH3 COONa Koostis: Naatriumatsetaat 99 % CAS nr. 127 09 3 EEC nr. 204 823 8 Ohutunnus Rfraasi 3. Ohtlikkus: Tule ja plahvatusoht: Leekpunkt > 100°C. Isesüttimistemperatuur 607° C. Tolm muutub plahvatusohtlikuks süttimisallika olemaolul. Keemiline oht: Aine laguneb kuumutamisel ja kontaktis tugevate hapetega tekib äädikhappe suits. Olles nõrk alus
1.lõhkained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.kergesti süttivad vedelikud 4. Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 5.isesüttivad ained 6. ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 7.oksüdeerivad ained 8.orgaanilised perodoksiidid 9.mürgised ained 10. nakkusohtlikud ained 11.radioaktiivsed ained 12.sööbivad ained 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 – gaas 3 – põlev vedelik 4 – kergesti süttiv pulbriline aine 5 – oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 – mürgine aine 8 – söövitava toimega aine X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 14
1,2-Dibromo-3-kloropropaan (DBCP) Söe tõrvast lenduvad ühendid Vinüülkloriid LOÜde emissioon Aastane emissioon 30-60 milj t 26 õhus levivat LOÜd on võimalikud kantserogeenid või mutageenid benso(a)püreen Ohtliku kemikaali pakendi märgistus selgelt loetavad järgmised andmed: 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused; 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress; 3) ohutunnus; 4) riski kirjeldus; 5) ohutusnõuete kirjeldus; 6) kemikaali kogus. Teave Terviseamet – mürgistusteabe keskus Infotelefon
Aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes Avarii toimumise aeg ( talvel, suvel, öösel , peval) 11 1. Lõhkeained 2. Gaasid 3. Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9. Muud ohtlikud ained või matrejalid 12. 33 1 203 <------- ohutunnus,koosneb mitmest numbrist <-------Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2- gaas 3- põlv vedelik 4- kergesti süttis pulbriline aine 5- oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6- mürgine aine 8- söövitava toimega aine X- aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb endas ohtu Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur. 13
4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 13
2. gaasid 3. Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1 mürgised ained 6.2 nakkusohtlikud ained 7. radioaktiivsed ained 8. sööbivad ained 9. muud ohtlikud ained või materjalid 13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber 33 Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur
4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 13
- Protsessi ,,kapseldamine" ning ventilatsioon - Isikukaitsevahendite kasutamine. Iga kemikaal, mida kasutatakse, peab olema pakendis, purgis, pudelis, konteineris. Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise. Ohtliku kemikaali pakendile tuleb märkida veel seaduse poolt kindlaks määratud näitajad: 1. Kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused. 2. Valmistaja või importija nimi, aadress. 3. Ohutunnus oranzil põhjal must piltkiri. 4. Riski kirjeldus näitavad kemikaali käitumisest johtuda võivaid tervise või keskkonnakahjustust. 5. Ohutusnõuete kirjeldus hoida lastele kättesaamatus kohas. 6. Kemikaali kogus. Kuidas tagada, et kemikaalist tulenev oht tervisele oleks minimaalne või olematu? Alustuseks tuleb teada, millega on tegemist ja kuidas see mõjub. Selleks peab tööandja korraldama, teostama, tellima töökoha kirjaliku riskianalüüsi, mille käigus
18. Kemikaalide märgistus. Nõuded kemikaali pakendile ja märgistusele on välja toodud Kemikaaliseaduses. · kemikaali pakendile ja märgistusele esitatavaid nõudeid: (1) Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise. (2) Ohtliku kemikaali pakendi märgistusel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed: 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused; 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress; 3) ohutunnus; 4) riski kirjeldus; 5) ohutusnõuete kirjeldus; 6) kemikaali kogus. (3) Kui kemikaali pakend või teave kemikaali kohta ei võimalda seda ohutult käidelda, kahjutustatakse kemikaal omaniku algatusel ja kulul. (4) Kemikaali jaemüük võib toimuda ainult suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis või selleks ettenähtud seadmetega. 20. Isikukaitsevahendite valik ohtlike kemikaalide käsitlemisel.
ohtlikkus 103.esmaabi andmise viisid 104.tegutsemine tulekahjude korral 105.õnnetuse vältimine 106.käitlemine ja hoiustamine 107.mõju inimesele/isikukaitsevahenditele 108.füüsikalised ja keemilised omadused 109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur
· Ohtlike kemikaalide ning töömetoodide asendamine vähem ohtlikega Selleks: Asendada pihustuslakkimine kardinlakkimisega;asendada orgaanilisi lahusteid sisaldavad värvid lahustuvate värvidega Iga kemikaal mida kasutatakse,peab olema pakendis,purgis,pudelis,konteineris.kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kinlustama kemikaali ohutu käitlemise. 1. Riski kirjeldus-näitavad kemikaali käitlemiseks 2. Kemikaali nimetus 3. Importija,tootja 4. Ohutunnus 5. Ohutunnuste kirjeldus 6. Kemikaali kogus Asbest-arvatakse et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid absent. Absendi ohtlikkus seisneb:peenikesed nähtamatud erikujulised kiud. Bioloogilised ohutegurid: Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: Mikroorganismid Viirused Seened Rakukultuurid Endoparasiidid Füsioloogilised ohutegurid: · Füüsilise töö raskus · Sama tüüpi liigutuste kordumist
annaabi.ee 
