Hernes Iseloomustus Vähenõudlik Kasvab huumusrikkal liivsavi- ja saviliivmuldadel Seemned hakkavad idanema 1...2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus
2)Mõlemal on sigimiselundid. 2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud? V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas. 3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk? V. Emakas. 4. Miks on imetaja emasloomas arenevatel järglastel väiksem oht hukkuda kui roomaja ja linnu munas arenevatel järglastel? Kes või mis võiks sinu arvates imetaja ja linnu järglasi ohustada? V. Sest sealne keskkond on sellepoolest ohutum, et sinna ei pääse järglaste ohustajad ligi. Inimene või mingi teine loom. 5. Mitu korda aastas on koeral jooksuaeg? Millest see tingitud on? V. 2 korda aastas. Muna- ja seemnerakkude valmimisest. 6. Võrdle vastsündinud koerakutsikat vastsündinud lambatallega. Milliseid erinevusi ja milliseid sarnasusi leiad. V. Erinevused: 1)Lambatalled suudavad juba sündimise päeval emale järgneda. 2) Koerakutsikad on sündides pimedad ning abitud. Sarnasused: Mõlemad tahavad sündides kohe süüa. Imetajate eluviis ja mitmekesisus 1
1920 soodsamates tingimustes kui UK oma. Riigil oli küll suur välisvõlg, aga rahulepinguga võideti tagasi varem saksamaale kaotatud alad. Majandust aitasid edendada ka Saksamaa pool makstavad reparatsioonimaksud. Keskmiselt kaks valitsust aastas. Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu. Üritati kehtestada diktatuuri, see aga kukkus läbi tänu Rahvarindele, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. Edendati seaduseid. 4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg. Vähendati seaduseid, riik astus majandusest välja. Järsult elavnesid ehitustegevus, lennundus ja teisigi
Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II. Liigiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid liike ühel maa-alal. III. Ökosüsteemide mitmekesisus võimalikult palju erinevaid kohti, kus liigid elada saavad. Miks vajame? Toitanete ringlus; tolmendamine; seemnete levitamine; kliima reguleerimine; vee ja õhu puhastamise; puit, toit ja kiud. 4) Bioloogilise mitmekesisuse ohustajad ja mõjutajad Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Rahvastiku kiire kasv toob paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Ühtlasi kaasneb inimtegevuse arenguga maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv,
pööripäev, Jänis , Ligo (jaanipäev) Ligo -ehk kiikumine külakiikudel. Sügisesel pööripäeval noorte püha Jumis tagaotsimas tühjadel põldudel, talvine pööripäev kui ratta püha , ratas pandi hiljem põlema, tulevast päikesepaistet sümboliseeris. 3.loeng Läti hõimud olid edukalt tagasitõrjunud viikingite retked 7-8 saj ,vana-vene riigi sissetungijad 9-10 saj.12 saj II poolel ilmusid läänemere idarannikule uued ohustajad sakslased. Nende itta tung oli alguse saanud juba 8 saj ,esialgu lääneslaavi maade suhtes ,esialgu aeglaselt ja ettevaatlikult,omandas ka see itta tung üha suurema ulatuse.Läänemeremaade rahvaste jaoks oli oluliseks murrangu punktiks 1143 millal asutati Lübecki linn, esimene saksa linn läänemere ranniku, saksakaupmeeste retked läänemerele ja ida-rannikule.Ennekõike saksakaupmehi huvitasid