koostööd. Säilituskava eesmärk ja struktuur · Säilituskava eesmärk on kogude seisundi parandamine Struktuur: · Taustainfo (asutuse funktsioonid, tegevuse eesmärgid, tingimused, maj. olukord) · Keskkonnatingimuste analüüs (hoonete seisukord, teavikuid mõjutavad keskkonnatingimused) · Kogude seisundi uuring (teave säilitatavate kogude kohta) · Julgeolekusituatsioon asutuses (hoidlate, saalide turvalisus) · Ohuplaneeringu analüüs (kava võimalike õnnetuste ja katastroofide puhuks) · Kasutatavate säilitusressursside analüüs (info uuendamismeetodite kohta; olemasolevad materjalid ja tehn.võimalused) Info uuendamine · Informatsiooni uuendamine andmekandja sisulise info ülekandmine uuele või samale andmekandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda. · Uuendamise käigus valmistatakse infost koopiad, mis asendavad kasutamisel originaali
2) sarja tasand; 3) säiliku tasand; 4) arhivaali tasand. 17. Mis on nimistu? Kes selle kooskõlastab? Nimistu on arhiivikirjelduste kogum. Nimistus esitatud arhiivikirjeldus kooskõlastatakse avaliku arhiiviga enne arhiivikorrastamise lõpuleviimist. 18. Mis on ohuplaneering ja milleks seda vaja on? Ohuplaneering (1) Avalik arhiiv ja § 1 lõikes 3 nimetatud arhiivimoodustaja teostab enda valduses olevate arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ohuplaneeringu. (2) Ohuplaneeringu alusel koostatakse tegevuskava arhivaalide kaitseks, päästmiseks ja taastamiseks tõenäolistes ohuolukordades. (3) Tegevuskava kehtestatakse ohuplaanina või mõne teise seadusest tuleneva ohutust ja päästetöid käsitleva akti osana. 19. Kuidas on võimalik arhivaale kasutada? Arhivaalide kasutamise tagamine (1) Arhivaalide kasutamiseks peab avalikus arhiivis olema uurimissaal või vastavalt sisustatud töökoht.
Säilituskava käsitleb säilituspoliitikat, säilikute seisundi kontrolli ja hoolduse korraldust, keskkonnatingimuste seiret ja tagamist, ohuplaneeringut ja julgeolekut, säilitamise kavandamist, konserveerimist, informatsiooni uuendamist, institutsioonidevahelist koostööd. Säilituskava baseerub teabeasutuse kohta kogutud infol. Teavet kogutakse üldise taustinformatsiooni, keskkonnatingimuste, kogude seisundi, organisatsiooni analüüsi, ohuplaneeringu ja kasutatavate ressurside kohta. Kogutud informatsiooni võrreldakse olemasolevate ressurssidega. Analüüsi käigus peab selguma, mida on võimalik olukorra muutmiseks ette võtta. Vaadatakse üle säilitusprobleemid, lahendused, soovitused, kehtestatakse prioriteedid, töötatakse välja taktikalised ja operatiivplaanid. Säilituskava koostamise eesmärgid:
valmisolek, st ohuplaani olemasolu. Ohuplaan on tihedalt seotud säilitamise teiste aspektidega ning moodustab olulise osa säilituskavast. Ohuplaani olemasolu on kohustuslik igale teabeasutusele. Arhiivide korral on see nõue sätestatud arhiivieeskirjaga. Ohuplaanide koostamine muutus populaarseks 1980. Aastatel ja seda ennekõike just seoses ennetava säilitamise kontseptsiooni levikuga teabeasutustes. Ohuplaan töötatakse välja ohuplaneeringu protsessi käigus. Ohuplaneering koosneb järgmistest etappides: ohtude hindamine, ennetusmeetmed, kogude prioritiseerimine, kriisireguleerimismeeskonna loomine, toetusvõrgustiku loomine, õnnetustele reageerimise kava koostamine, taastamiskava koostamine, ohuplaani kokkupanemine, personali koolitus ja kava regulaarne plevaatamine. Ohuplaanide koostamise kohta on avaldatud mitu juhendit. Ohuplaan on dokument, mis
Joonis 3.3 Turvalisuse rikkumise tasemed (Infosüsteemide turve, lk 12) 59 See skeem kirjeldab eeskätt sihilikku kahjustustegevust. Stiihiliste ohtude ehk vääramatust looduslikust jõust tulenevate ohtude puhul ei saa kõnelda ründest või sissetungist, vaid ohu realiseerumisest. Praktikas kasutatavad riskianalüüsi ja turbearenduse metoodikad ei järgi enamasti täpselt seda skeemi [13, lk 12]. Ohuplaneeringu alustamisel ning riskianalüüsi tegemiseks tuleks ära määrata asutuses olla võivad dokumendi- ja arhiivihalduse riskiobjektid ja ohustatud objektid, mis võivad tekitada hädaolukorra või olla ise ohustatud objektiks, näiteks: · arhiivihoidla hoiustatakse vajalikuke teabematerjale, mida võib kahjustada näiteks tuli, vesi, biokahjustused; · toitlustusruum sisaldab rohkesti köögitehnikat, mis võib tekitada tulekahju, voolukatkestusi, lühiseid ja üleujutusi;
annaabi.ee 
