põhjaveele • Ökoloogiline mõju • Mõju kultuurilisele keskkonnale • Sotsiaal-majanduslikudmõjud Olulisuse kriteeriumid • Keskkonna kadu või halvenemine; • Loodusvara kadu, ebatraditsionaalne maakasutus; • Mittevastavus keskkonna standarditele, eesmärkidele ja juhenditele, sihtidele; • Riskide tõenäosus ja vastuvõetavus. /ökoloogia/ • Liikide mitmekesisuse vähenemine; • Liikide elupaikade kadumine; • Ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide kadumine; • Ökoloogilise täielikkuse, sitkuse või tervise kahjustamine; • Toiduahela katkestamine; • Liikide populatsiooni vähenemine, looduse mitmekesisuse vähenemine; • Muutused suhtes “kiskja-saak” /sotsiaalmõjud/ • Ohud inimeste tervisele ja turvalisusele, näiteks püsivate ja/või toksiliste kemikaalide toime; • Kaubanduslikult väärtusliku või lokaalselt tähtsa liigi või ressursi vähenemine,
asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Vääriselupaik- kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala metsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemiseks on suur (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, põlismetsa osad jne.). Metsa majandmaise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid (vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad) säilitada. Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine. Kasvuklassid. Diferentseerumine- erinevuste teke smavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus.
Vääriselupaiku leidub harvemini viljakama pinnasega arumaade metsades ning sagedamini väheviljakates märgalade metsades ja väikese tüsedusega muldadel kasvavates kuivades metsades. Elupaigaspetsialisti mõiste Elupaigaspetsialistidena käsitletakse vääriselupaikade projektis kõiki liike, kes ei ole võimelised tulundusmetsas pikaajaliselt säilima. Enamikel juhtudel on tegemist liikidega, mis on kantud bioloogiaekspertide koostatud Eesti punasesse raamatusse. Kuna ohustatud ja ohualtide liikide nimekirja koostamine on väga töömahukas, siis käsitletakse elupaigaspetsialistidena ka neid liike, mis vastavad Punasesse raamatusse kandmise kriteeriumidele, kuid ei ole praktilistel põhjustel veel sinna kantud. Näiteks võib tuua kooriksamblikke ja teatud seeneliike. Elupaigaspetsialistide paiknemine maastikul ei ole juhuslik, vaid sõltub metsa arenguloost, edaafilistest ja hüdroloogilistest tingimustest. Vääriselupaika iseloomustavaid tunnuseid, mis
htm http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12715 1.18 Kobarpea (Ligularia) Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: üsna vähenõudlikud, nad eelistavad värsket ja niisket, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kobarpea.htm http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=1253 http://www.kodu-aed
10.09.2013. 1.18 Kobarpea (Ligularia) Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica) (joon. 35, joon.36) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: niiske, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Joonis 35. Harilik kobarpea (http://www.stauder.net/l.htm) Joonis 36. Harilik kobarpea Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia. 2011. Harilik kobarpea. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harilik_kobarpea. 10.09.2013. Seemnemaailm