Kommunistlik diktatuur Venemaal Olukord Venemaal pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine. (Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/või varjatud vägivalla teel või isegi valimiste teel...) Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922.aasta liideti Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile juurde Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonli...
puhastati vaenlastest. Kokkuvõtteks võib kommunistlikku diktatuuri pidada 20.sajandi ajaloos veriseimaks diktatuuriks, hukkunute arvuks on pakutud umbes 20 miljonit, Venemaal kommunismi kokkuvarisemise järel avaldatud andmed viitavad aga 40 miljoni inimese surmale. Mina arvan, et diktatuurid olid erinevad, sest näiteks erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana ja ,,agressorite" ohjeldajana. Hitler soovis puhastada rahvast ning seetõttu ka lasi tappa rahvusvähemusi, sama tegi ka Stalin aga Mussolini mitte. Itaalia diktatuur polnud ka nii karm võrreldes Saksamaa ja NSV Liiduga.
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas...
Ühendusele 1929-33(Majanduskriis)- Tervet maailma hõlmanud majandusraskused 1930ndad(Pr välispoliitika)- Pürgis Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, tegi koostööd NSV Liiduga 1930ndad(Autoritaarne reziim)- Riigid, mis võtsid omaks autoritaarse riigikorra: 1932- Austria, 1934- Eesti, Läti, Bulgaaria, 1935/6- Kreeka; 1938- Rumeenia 1930ndad(NSVL laienemine)- Välispoliitika agressiivsem, kuid Stalin peitis oma kavatsuse osavalt, esinedes rahutoojana ning ,,agressorite" ohjeldajana 1930ndad(Saksa-Poolda suhted)- Poolal Saksa alasid, see tekitas vimma natsionalistides, siiski 1934 sõlmiti liiduleping, kuid hirm püsis ning Poola otsis abi UK ja Pr poole 1930ndad(Jaapani välispoliitika)- Pidas end Aasia hegemoniks, kelle juhtimisel suudetakse peatada eurooplaste sissetung. 1935 tungis P-Hiinasse, 1936 Kominternivastane pakt 1930ndad(USA välispoliitika)- Investeerisid Lad-Am tööstusesse; Mehhiko naftatööstuse omanikud, kuni 1938 otsustas uus M president nad riigistada
sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga
sageli ohvrid endised liitlased näidisprotsessid hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond ohvrid ka rahvusvähemused ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel kokku ligi 40 mln hukkunut Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga
annaabi.ee 
