loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Laevatavad veekogud , siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. Kokkuvõtteks Minuarvates on Texas USA-le väga tähtis osariik. Seal on väga palju ja tähtsaid maavarasid ja tänu sellele ka palju ülemaailma tuntuid suurfirmasid ning suur toodang. See kõik on kasuks ka muidugi ka Ameerika Ühendriigi majandusele. Selle kohaga on seotud ka
Muud uske koos judaismiga on ~2,5%. Ateiste on seal 16%. 6 RIIGI SÜMBOLID: · loom: valgesabahirv; · pealinn: Columbus; · lill: punane nelk; · putukas: lepatriinu; · laul: "Ilus Ohio"; · osariigi moto: "Jumala abiga on kõik võimalik" Ohio lipp Ohio osariigi pitsat 7 KOKKUVÕTE Ma sain teada, mis oli tuttav seoses Ohioga. See oli üks linn nimega Springfield, kus toimub multika Simpsonite tegevus. Peale selle sain veel teada palju huvitavat informatsiooni. Ohiost oleneb väga palju presidendi valimine nagu näha olnud tekstist. Pealinn on nime saanud maade avastaja järgi. 8
järv pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. Laevatatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. 7 Kasutatud kirjandus Maailma Atlas Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 www.google.ee Ameerika Ühendriikide veestik http://www.nationalgeographic.com/resources/ngo/maps/view/images/usa m.jpg http://et.wikipedia.org 8
25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Suurimad_järved 26.Milleks kasutatakse pinnaveekogude vett? Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laevatavad_veekogud 27.Kas on probleeme veekogude puhtusega? Ei ole väga, ph tase veekogudes on vahel tõusnu kriitilise piirini ning väiksed kütusereostused esinevad ka. "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein 28
· Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit · Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m · Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit · Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit Laevatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. (1) Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne
territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25 821 km2; suurim sügavus 64 m), Ontario järv (19 477 km2; suurim sügavus 237 m) ja Suur Soolajärv (4662 km2; suurim sügavus 7 m). Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina
Michigani järv pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit. 3.9.5Laevatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. 3.10.Rahvastik 12 USA rahvaarv 19502050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades.
406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25 821 km2; suurim sügavus 64 m), Ontario järv (19 477 km2; suurim sügavus 237 m) ja Suur Soolajärv (4662 km2; suurim sügavus 7 m). Laevatavad veekogud Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti Ameerika Ühendriikide riigikaitse Ameerika Ühendriikide riigikaitse aluseks on Ameerika Ühendriikide relvajõud, kuhu kuuluvad: maaväed (US Army), sõjalaevastik (US Navy), merejalavägi (US Marine Corps), õhujõud (US Air Force) ja rannakaitse (US Coast Guard). Relvajõudude üle
annaabi.ee 
