(lisa 1) Teine lestal tavaline nematood Dichelyne minutus esines 33 %-l lestadest. Kevadistes proovides leidus ka Raphidascaris acuse vastseid ja üks täiskasvanud emane. Tavaliselt on vastsed maksas ümmistunult; käesolavas uurimuses olid nad vabalt soolestikus. Contracaecum osculatumi vastseid leidus 25 %- l; kahel lestal maksas ja ühel soole valendikus. Cestoda klassist leidus ühe lesta sooles Schistocephalus pungitii plerotserkoid. Tegemist on luukaritsal või ogalikul kui vaheperemehel parasiteeriva laiussiga. Kuna seda liiki tihti ei esine, siis võib oletada, ta sattus lesta luukaritsa või ogalikuga. Lest on seega viimase fakultatiivne peremees. 16 Tabel 4. 12 kevadel püütud lesta (Platichthys flesus) helmintofauna. helmindid ja nende paiknemine L Vanus (cm)
3. Inimesele tundmatud meeled loomadel. Maod suudavad soojust näha. Linnud suudavad tunnetada maa magnetvälja. Elektriangerjas suudab tekitada enda ümber elektrivälja. 4. Looma "omailm". Loomad tajuvad maailma teisiti kui inimesed ja teised loomad, see tähendab, et loomadel on omailm viis kuidas nad ise maailma näevad. 5. Signaalärritajad. Signaalärritaja ogaliku näitel. Signaalärritaja on keskkonna mingi omadus, mis kutsub esile teatavat sorti käitumise. Ogalikul näiteks punane kõhualune kutsub esile ründekäitumise. 6. Päästiktunnused ehk biosignaalid. Selliseid evolutsiooni käigus spetsiaalselt signaliseerimiseks välja kujunenud tunnuseid nim. päästiktunnusteks (releasers) või (biokommunikatsiooni teoorias) biosignaalideks. 7. Signaalärritajate ja päästiktunnuste omavaheline suhe, näiteid sellest. Päästiktunnused on üks osa signaalärritajatest 8. Signaalärritajate toimemehhanismi kontseptsiooni areng etoloogias.
Sensoorseks lõks- mõnikord teised liigid kasutavad ära teiste sensoorseid eelsoodumusi enda kasuks. 4.KÄITUMISE MOTIVATSIOON. Käitumusliku reaktsiooni varieeruvus. Loom ei reageeri mingi konkreetse ärritaja suhtes alati ühtmoodi. Isegi lihtsate reflekside puhul esineb väsimine ja reaktsiooni taaskäivitumiseks on vaja taastusperioodi. Enamikku loomade reaktsioonitaseme varieeruvusest ei saa siiski taandada lihtsalt väsimusele ja taastumisele - näiteks isasel ogalikul vallandab kudemisküpse emase näitamine teatud perioodil alati kosimiskäitumise, teisel perioodil aga mitte kunagi. Käitumise vallandumise mehhanismide uurimise meetodid, nende eelised ja komplementaarsus. 1) neurobioloogiline meetod – kuidas erutus kehas liigub. Suur edu lihtsate süsteemide uurimisel. Keerulisema käitumise puhul väga töömahukas ning ei pruugi olla mõtekas, sest keeruliste süsteemide puhul on palju faktoreid, mis mõjutavad. 2)musta
Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad/distantsi. Christian uuris hirvesid kui ühel saarel sai hirvi liiga palju, siis nad said liiga palju kokku ja osa liigist suri välja, kuna neerupealised hakkasid üleliia tööle. Calhoun ehitas rottide linna ja lisas järjest rotte juurde. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne.
ekspluateerimiseks isegi teise liigi poolt. Sel juhul nimetatakse seda sensoorseks lõksuks (sensory trap). IV KÄITUMIST KÄIVITAVAD MEHHANISMID On hästi teada, et vaatamata signaalärritajate kindlakstehtud rollile käitumises ei reageeri loomorganism mingi konkreetse ärritaja suhtes alati täpselt ühtmoodi. Isegi lihtsate reflekside puhul esineb väsimine ja reaktsiooni taaskäivitumiseks on vaja taastusperioodi. Isasel ogalikul vallandab kudemisküpse emase näitamine sigimisperioodil alati kosimiskäitumise, muul ajal aga mitte kunagi. Mis täpsemalt on see, mis paneb loomi erinevatel aegadel, kohtades ja situatsioonides ühe ja sama ärritaja suhtes erinevalt käituma? See on küsimus käitumise motiveeritusest - vahetutest ehk proksimatiivsetest põhjustest, mis mingi käitumise esile kutsuvad. Käitumise motivatsioonilise tausta, käitumist vallandavate mehhanismide
annaabi.ee 
