10...12 mm, laius 9...10 mm. Püstisel varrel on 2...3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3...5 cm, leherootsu pikkus 1...6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades.
ogadega, tumepunased, ‘Smena’ jahukastekindlad siledad Liikidevahelised Vahepealsed ‘Rae I’, ‘Leba sordid Valitu’ jt. Hübriid- Must sõstar x Ogadeta, tugeva Tumedad ‘Josta’, ‘Kroma’ sõstrad karusmari kasvuga 2. Taime ehitus Eluvorm (TA:15): ..................... Juurestik .................... levib 1,5 korda kaugemale kui oksad. Õiepunga tüüp ..................... ja paiknemine ......................... Viljaoksad ................................ 3. Kultuuride bioloogilisi erinevusi
Tüve koor on väga Eukalüpt Eucaluptus mitmesugune- plaatjas, ile, kiuline, ribaline, vaoline; sageli on ülaosa sile, heledat värvi- valkjas, roosakas, helehall. Sugukond Rosaceae Suve- ja igihaljad puud, põõsad, rohttaimed. roosiõielised: 1) Alamsugukond Spiraeoideae Põõsad, võrsed asteldeta ja ogadeta. enelalised 2) Alamsugukond Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad. õunapuulised Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised on ogad. Heitlehised või igihaljad madalad puud või
Planktilised foraminifeerid on hästi tuntud ning nende uurimine näitab viit järjestikulist muutuste lainet umbes 40 ja 31 milj. aastat tagasi. Viimane neist ühtis jahenemise viimase episoodiga Põhja-Ameerikas nagu kinnitavad muutused maismaa taimestikus. Iga äkiline muutus esindab foraminifeeride mõnede liikide väljasuremise. Ellu jäänud liigid on tuntud keraslastena, kellest tekkisid uued liigid. Need keraslased olid ogadeta liigid, kes eelistasid külma vett. Väljasurnud liigid olid aga enamasti okkalised vormid, kes olid kohanenud soojade tingimustega. Selle põhjal võib oletada, et väljasuremise põhjus oli kliima jahenemises. Lubja-nannoplanktoni häving ei oli väga detailselt dokumenteeritud, kuid Eotseeni viimase 7 milj. aasta jooksul, toimus nende liikide tohutu kahanemine. Lubja- nannoplankton eelistas sooja vett, nii et pole üllatav, et globaalse kliimamuutuse
) [fláva] Kuni 30 m kõrgune keraja võraga puu kasvab Põhja-Ameerika idaosas, niiskematel ja varjulistel mäenõlvadel. Võrsed: tugevad, hallikaspruunid, arvukate koorelõvedega, karvased, lehearmid suured, ebakorrapärase kujuga. Pungad väiksemad kui eelmisel liigil, vaiguta. Lehed: viietised, noorelt karvased, hiljem paljad. Leheroots karvane, lehtede sügisvärvus sügavkollane. Õied: kollased, kuni 15 cm pikkustes pööristes, VI. Viljad: ogadeta, sisaldavad kahte seemet, eelmiset liigist väiksemad. Väga dekoratiivne õitsedes ja meil külmakindel, talub linnatingimusi. 56. Harilik türnpuu ja harilik paakspuu Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus L.) [kathartíkus] Harilik türnpuu on meil looduslikult esinev liik, kasvades rohkesti hargneva, kuni 4.....5 m kõrguse asteldega põõsana alusmetsarindes ja metsaservadel. Levinud kogu Euroopas, samuti Kaukaasiast Lääne-Siberini
Kollane hobukastan (Aesculus flava Soland.) Kuni 30 m kõrgune keraja võraga puu kasvab Põhja-Ameerika idaosas, niiskematel ja varjulistel mäenõlvadel. Tunnused: Võrsed: tugevad, hallikaspruunid, arvukate koorelõvedega, karvased, lehearmid suured, ebakorrapärase kujuga. Pungad väiksemad kui eelmisel liigil, vaiguta. Lehed: viietised, noorelt karvased, hiljem paljad. Leheroots karvane, lehtede sügisvärvus sügavkollane. Õied: kollased, kuni 15 cm pikkustes pööristes, VI. Viljad: ogadeta, sisaldavad kahte seemet, eelmiset liigist väiksemad. Väga dekoratiivne õitsedes ja meil külmakindel, talub linnatingimusi. Sort: 'Vestita' 56. Harilik türnpuu ja harilik paakspuu Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus L.) Harilik türnpuu on meil looduslikult esinev liik, kasvades rohkesti hargneva, kuni 4.....5 m kõrguse asteldega põõsana alusmetsarindes ja metsaservadel. Levinud kogu Euroopas, samuti Kaukaasiast Lääne-Siberini. Tüve koor on
annaabi.ee 
