aasta jaanuaris Tartu kreiskooli end saksa keeles täiendama. Kuigi uue miljööga harjumine võttis maavillasel noorukil aega, olid tema edusammud õpingutes ometi kiired. See äratas õpetajate tähelepanu ning kui J. Hurda isa 1853. aasta sügisel pojale Tartu järele tuli, veenis inspektor C. Oettel teda andekat noormeest veel aastaks õppima jätma. 1854. aastal lõpetas J. Hurt hiilgavalt kreiskooli. Oetteli arvates pidi andekas noormees õpinguid jätkama kindlasti ka gümnaasiumis. Suurte raskustega õnnestus tal veenda ka rahapuuduses vaevlevat Jokobi isa. 1855. aasta astus Jakob Hurt Tartu gümnaasiumi, mille 1858. aasta detsembris cum laude lõpetas. Hariduse omandamine sai võimalikuks tänu Oetteli toetusele, kes andis poisile peavarju, organiseeris talle tasuta lõunad ja stipendiumi, millele J. Hurt eratundidega lisa teenis. Gümnaasiumi perioodil konkretiseerusid ka J
Hurdasse sügava jälje. 1852.aasta detsembris, olles 13-aastane, lõpetas Jakob Põlva kihelkonnakooli. Isa soovil läks poeg oma saksa keele oskuse täiendamiseks Tartu kreiskooli. Ta pääses sinna 1853.aasta jaanuaris. Ühe aasta järel pidi Hurt koju tagasi pöörduma, et seal koolitöös esiteks isa abiliseks ja pärast tema järeltulijaks saada. See oli Jakobi isa soov ja lootus. Kui aasta möödas oli, läks Jakob Hurt isaga auväärt kreiskooliinspektori dr. Carl Oetteli juurde, et temaga jumalaga jätta ja teda tänada saadud õpetuste eest. Lahkumise soovi ei võetud kuulda. Jakobile öeldi, et ta pidavat tingimata terve selleaegse kaheklassilise kreiskooli läbi tegema. Ehk küll Jakobi isa varandusliku halvas seisukorras ja haiglane oli, käis tema antud hea nõu järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks kreiskooli jääda. Jakob Hurt õiendas 1855.aasta jaanuaris sisseastumiseksami Tartu
1893. aastal. 1901 aastal pani Jakob Hurt õpetaja ameti maha ja hakkas oma vana teoseid ja kirjutisi läbi töötama. 1902-1907 aastatel jõudis Hurt trükkimisse ettevalmistada kolm köidet ,,Setokõisi laol" Avaldas 1903 aastal uurimuse "Eesti sõnadest -line lõpuga", mida saab hetkel lugeda Üliõpilaste Seltsi ,,Albumist" Jakob Hurda ema oli Marie Hurt ja isa Jaan Hurt. Jakobil oli kaks õde Eva ja Ann, ning üks vend Otto Hurt. Hurdal oli naine Eugenie neiupõlvenimega Oetteli. Jakob ja Eugenie laulatati 22. juunil 1868, ning neil sündis 6 last kellest ainult 4 suutsid elada vanemaks kui 10 aastat. Hakob Hurt jäi 1906 aasta detsembris haigeks ning 1907 aasta 13. jaanuaril surigi mees, arvatavasti pimesoole tõppe. Hurt maeti 17. jaanuaril Tartusse. Tänapäeval on Jakob Hurdast kaks mälestussammast, millest üks asub Tartus Vanemuise pargis, ja teine Põlvas, ning Jakobist on ka tehtud üks bareljeef, mis asub Otepää kirikus. "Kui me ei saa suureks
Jakob Hurda ema oli Marie Hurt ja isa Jaan Hurt. Jakobil oli kaks õde Eva ja Ann, ning üks vend Otto Hurt. Valjust kasvatamisest hoolimata polnud Jakob Hurda elu lapsepõlves ja vanemate majas sugugi rõõmutu. Küla- ja koolielu pakkus poisi jaoks lõbu. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Et isa oli tal koolmeister, sulasid Jakob Hurdale kool ja kodu koguni ühte, ei olnud seal mingit vahet. Hurdal oli naine Eugenie neiupõlvenimega Oetteli. Jakob ja Eugenie laulatati 22. juunil 1868, ning neil sündis 6 last kellest ainult 4 suutsid elada vanemaks kui 10 aastat. Hurt pidas tähtsaks ka balti-saklastega suhtlemist. 8. Hurt pärast surma ja tänapäeval Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis ja ta maeti 17. jaanuaril 1907 Tartu Maarja kalmistule. Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H
ajakirjanikuks. Eluloolist Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külakoolmeistri esimese pojana 22. juulil 1839. Hurti isa oli hernhuutlane ja valiusklik. Jakob õppis Põlva kihelkonnakoolis ja Tartu kreiskoolis. Kooliinspektor õhutas andekat õpilast edasi õppima, lubades omapoolset toetust, tänu millele pääses Hurt Tartu gümnaasiumi, mille lõpetas kiitusega. Ise oleks Hurt tahtnud filoloogiat edasi õppida, kuid uskliku isa ja praktilise inspektori Oetteli mõjul astus usuteaduskonda. Lõpetas Tartu ülikooli 1863 teoloogiakandidaadina. Ülikooli järel tegutses kodu- ja gümnaasiumiõpetajana, algul Kuressaares, hiljem Tartus. 1868 abiellus oma protezee Oetteli tütre Eugeniega, kes oli küll päritolult sakslane, kuid aitas oma mehele rahvuslikus liikumises kaasa ning kasvatas ka lapsed eestlasteks abielu oli harmooniline ning õnnelik. Intensiivse ühiskondliku tegevuse perioodile (rahvuslik ärkamisaeg laulupeo
annaabi.ee 
