ca 50 ha suurune Kasemetsa parkmets. Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd. Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik Ala hõlmab Roosna-Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas Allikmäe talu maadel. Suure osa maastiku lääneosast võtab enda alla Kõrvemaa maastikukaitsealale jääv Kilingi raba, mida ilmestavad tuhanded laukad, raba keskosas asuv Tõugujärv ning salumetsailmeline
Selle hulka kuulub 16 piirkonda, mis on arvatud Euroopa biogeneetiliste reservide kaitsevõrgustikku. Piirkonnad on näidatud järgneval kaardil. 6 LEGEND iidsete poollooduslike metsatüüpide asukohad 1. Trahaniou Xanthi - ürgmets 2. Olympose tuumikala – rahvuspark 3. Ainose tuumikala - rahvuspark 4. Samaria tuumikala - rahvuspark 5. Oeti tuumikala - rahvuspark 6. Pindose tuumikala - rahvuspark 7. Prespesi tuumikala - rahvuspark (haisva kadaka mets) 8. Kouri-Almyros - mets 9. Lecini of Etoloacarnania - saarepuistu 10. Zaros Iraklio Kreeta kanjonis - "Rouva" mets 11. Messeenia, Sapienza saar – igihaljas lehtmets 12. Promahona Likostomou Arideas – rumeelia männipuistute alad 13. Rhodose saar, Emponas – looduslik küpressimets 14. Kastoria, Gramos-Vitsi – iidsed metsapuistud 15. Rhodose saar, Profitis Elias - mets 16
Hakati pöörama tähelepanu laste vaimsele harimisele. Sageli kasutati kreeka päritoluga koduõpetajat. Tavaliselt saadeti pojad ja tütrd 7- aastaselt kooli. Seal omandati kirjatarkus ning tavaliselt sellega ka piirduski. Suursugustes peredes õpetati kreeka ja ladina keel, nendee kirjandust, ajalugu ning filosoofiat. Ei jäetud körvale praktilist sõjamehe karjääriks valmistumist. Kalender Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Aasta alguseks oeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Pärast sai 1. jaanuarist uue aasta algus. Kuukalender asnedati päikeskalendriga, mille pöhimötted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365 päeva ja iga nelja aasta tagasnt üks lisapäev. Uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks. Rõivastus ja toit Roomlaste igapäevan alusrõivas tuunika kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisriie meestel oli aga tooga
araseks on-h¨ a¨aldus (kokku 409410) ja jaapanip¨araseks kun- h¨a¨aldus. on foneetilised laenud hiina keelest, aga Jaapani omakeelsed yamatokotoba t¨ahenduslikud vasted m¨arkidele. Vastavalt foneetilise laenu ajastule, jaotuvad hiinap¨arased h¨a¨aldused j¨argmiselt: Wup¨ arane h¨a¨aldus--on k~oige vanem laen,v~oeti u ¨le 78. saj. koos budistlike suutratega L~ouna Hiinast Wu piirkonnast. Esimeste laenudena pole eriti s¨ usteemsed. Nt. . Hanp¨ arane h¨a¨aldus--on k~oige levinum hiinap¨
Siit tulnud m¨argi 伯 (sama kui ‘vanem, pealik’ 霸) t¨ahendus.〔説文〕七下 seletab: ‘L¨aa¨ ne suuna v¨arv, yin 陰 poolusega asjadel on valge v¨arv. M¨ark koosneb ‘sisene- ma’ 入 ja ‘kaks’ 二, mis on yin arv.’ Seletus vastab viie elemendi 五行 filosoofiale, aga ei klapi m¨argi kujuga, lisaks on raske uskuda, et ajastul mil m¨ark kasutusele かくまつじゃく v˜oeti yin–yang m˜otteviis juba eksisteeris. Gu¯om`or˘e〔郭沫若〕pidas m¨arki p¨oidla k¨uu¨ ne osa kujutiseks ning seletas p¨oidla abil ‘vanem’ 伯 ja ‘juht’ 霸 m¨argid. 霸 on samuti loomaluud, mis vihmas valgeks uhutud, olles s˜onaet¨umoloogiliselt sa- こんぱく ma kui 白. 白 sisaldub vaimolendit 魂魄 m¨arkivas 魄 m¨argis, kujutades vaimu kandvat koljut
annaabi.ee 
