Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse viit komponenti: hambapulbi õõs, dentiin, email, tsement ja periodont. Dentiin Dentiini moodustavad rakud odontoblastid. Dentiin (dentinum) - koosneb 70% mineraalainetest ja 30% veest ja orgaanilistest ainetest. Pre-dentiin (mineraliseerumata dentiin). Odontoblastid on peened jätked (Tomesi kiud), mis kulgevad dentiinikanalikestes Tsement cementum · Tsement on mineraliseerunud (45-50%) ja sisaldab kollageeni · Atsellulaarne tsement - katab õhukese kihina hambajuure dentiini · Tsellulaarne tsement kattab hambajuure apikaalset kolmandikku
mis võivad agregeerudes moodustada filamente, fibrille või võrgustikke · Eristatakse vähemalt 20 tüüpi kollageeni polüpeptiidahelaid ( ahel) · Fibrillaarsed kollageenid: I, II, III, · Basaalmembraani kollageenid: tüüp IV Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi) Kollageeni Lokalisatsioon Struktuur Sünteesi koht tüüp I Pärisnahk, Jämedad Fibroblastid, kõõlused, luu kiud odontoblastid, osteoblastid kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4;
Enameloblastid on kõrged, prismaatilise kujuga rakud ja iga enameloblast moodustab ühe emailiprisma, seda ümbritseb prismamembraan Prismadevahelise aine piirkonnad koosnevad orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse emailikimpudeks ja emaililamellideks Väljastpoolt on email kaetud primaarse emailikutiikuliga Soontevaba kude, ei sisalda närve, rakud puuduvad Hamba põhimassi moodustab dentiin, mida toodavad odontoblastid ja see kude sarnaneb omaduste poolest põimikluuga Dentiin moodustab hambast kõige suurema osa ja ümbritseb hambaõõnt ja juurekanalit Rakuvaba ja avaskulaarne kude, koosneb põhiainest, mida läbivad dentiinikanalikesed Dentiini katab väljastpoolt email, juureosas tsement Predentiiniks nimetatakse lubjastumata dentiini, mis paikneb dentiini ja odontoblastide vahel, moodustub kollageensetest kiududest ja amorfsest põhiainest
(diferentseerumine) on determineeritud keskkonna poolt, kuhu vastav rakk migratsioonil satub ehk siis parakriinsete faktorite poolt, mida sekreteerivad naaberrakud. Neuraalharjast tekivad sensoorsed ja autonoomsed neuronid, Schwanni rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin. Neuraalhari on liigendatud selle põhjal, mis piirkonna rakkudest edasi saab. Pea neuraalharja rakkudest arenevad näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad soole parasümpaatilised ganglionid. Kardinaalsest neuraalharjast suurte arterite lihaseline sein ja kopsutüve septum. Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse
- kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK - Funktsioon:ühendada hambajuur alveooli seinaga. Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest: 1. DENTIIN e hambaluu- hamba põhikude, hamba kuju määraja - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase kihina hambaluu ja säsi piiril. - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste luukahjustustega. 2. EMAIL e hambavaap,katab krooni, t ugevaim kude inimkehas, väga kulumiskindel - 97% anorgaanilistest sooladest, orgaanilist ainet ei ole pea üldse - uuenemisvõime praktiliselt puudub - kõige paksem on hammaste mälumispinnal, kus moodustab köbrukesi. 3
aineid (enamik eukeratiini) Toimub ainevahetus all olevate kudedega. Email koosneb 5-12 miljonist emailiprismast, mida katab prismamembraan ja seob interprismaatiline aine. Veresooni, lümfisooni, rakke pole. Dentiin – dentinum Kollane, ümbritseb vahetult hambapulpi. Moodustab põhilise osa hambast. 70% min. aineid (peamiselt hüdroksüapatiit) 30% vett ja org. aineid (kollageen, GAG). Dentiin koosneb paljudest kanalitest. Pulbipoolses osas on õhuke predentiini kiht, kus asuvad odontoblastid (moodustavad dentiini). Närvikiud olemas. Tsement – tsementum Kõva, katab ja kaitseb dentiini väljaspoolt, ümbritseb juurt. Luusarnane aine. Ei sisalda närve, veresooni, rakuvaene. 52. söögitoru oesophagus - torujas kanal ebakorrapärase valendikuga, ühendab neelu maoga. - seinas 3 kesta: limas-, lihas- ja adventitsiaalkest. Vaba välispinnaga kohtades on välimine kest serooskest. Limaskest - tunica mucosa
Rinnanäärmete organogenees algab embrüogeneesis (epiteel vs mesenhüüm) ja jätkub puberteedi ja raseduse (tiinuse) saabumisega (reguleeritud hormoonidega), mil toimub diferentseerumine ja funktsionaalsuse saavutamine Rinnanäärme plakood areneb rinnanäärme pungaks (kasvab mesenüümi) ning järgnevalt hargnevateks piimanäärme juhadeks, mis sisenevad rasvapadjandisse ja rinnanibuks Hamba areng Ameloblastid (epiteeli päritolu) produtseerivad hamba emaili Odontoblastid (mesenhümaalset päritolu) produtseerivad dentiini Kellukese staadiumis epiteeli rakud annavad aluse emaili moodustuvatele rakkudele ameloblastidele ja hambanäsa NH rakud odontoblastidele (sekreteerivad dentiini) Samad staadiumid teevad läbi ka jäävhambad Mesenhümaalsed rakud toodavad ka hambatsementi Enamus imetajatel esinevad piimahambad ja jäävhambad. Mõlemad alustavad arenemist ennem sündi
annaabi.ee 
